4.-7. juuli 2019
Laulu- ja tantsupeo alguseni
356päeva 05tundi 41minutit 48sekundit

Laulu- ja tantsupeo visuaalidel kohtub uus vanaga

XXVII laulu- ja XX tantsupeo “Minu arm” imagoloogia on seotud aja nähtavaks muutmisega läbi ajastuhõnguliste fotode. Aja kulgemise aitab vanamoodsaid ja kaasaegseid kujunduselemente kõrvutades nähtavaks muuta laulupeo vanuste plaatkaameratega töötav juubelipeo fotograaf Toomas Kalve.

“Laulupidu ei ole muumia, mida ainult minevikuga siduda, vaid pidevalt arenev protsess. Nii otsustasime juubelipeo tarvis pildistada kaasaegse kujundikeelega pildid, aga teha seda vana tehnoloogiaga,” ütles laulu- ja tantsupeo peakunstnik Peeter Laurits.

Lisaks natüürmortidele pildistatakse seeria lavastatud kompositsioone, mis kujutavad vanamoodsas stiilis kaasaegseid inimesi tänases keskkonnas. Fotolavastuste keskseks motiiviks on laul ja tants kui igapäevane elustiil.

“Detsembri alguses valmisid esimesed fotod, mida saab näha juubelipeo laulikute kaantel. Järgmise pildistamise tegime alles aprilli keskpaigas, kui jäädvustasime kaanepildid orkestrite partituuridele ning pillide natüürmordid,” kinnitas Laurits. Suurem pildistamine koos inimestega ootab ees aasta kõige valgemal ajal juunis.

Osade piltide võttepaikadeks on hiljuti valminud kultuuriasutused ja avaliku ruumi osad, mis seostuvad elukvaliteedi arengu ja Eesti edulooga: ERM, Noblessner, Tallinna lennujaam jne. Osade piltide võttepaikadeks on aga Eesti märgilised maastikud, mis seostuvad tantsupeo teemadega.

“Fotode peal on ühendatud uus ja vana. 19. sajandil kehtinud tehnoloogiast ja fotokeemiast tulenevalt on fotod ajastutruu pruunika jumega. Kuna eesmärk oli hoiduda liigsest retrolikkusest, siis kasutasime küll pruuni, aga veidi jõulisemal ja küllastunumal kujul. Kaasaega rõhutava elemendina siseneb kõikidel piltidel nurgast ka sinakat tooni. Mõeldes monitoride või telefoniekraanide peale seostub see ennekõike kaasaegse tehnoloogia värviga,” selgitas laulu- ja tantsupeo peakunstnik.

Protsess, kuidas fotod sünnivad, on iseenesest vaatemäng omaette. Plaatkaameraga pildistamine on Lauritsa sõnul tohutult ajamahukas ning algab kaamera kohalevedamisest ja hiigelsuure kolmjala peale ülesseadmisest. Film pannakse kaamerasse sisse alles siis, kui kaader on välja valitud. Selleks on kaamera tagaseinas mattklaas, kuhu pildi peegeldus peale tuleb. Et välisvalgus segama ei hakkaks, tuleb kaadrit põhjalikult sättida paksu musta kanga all. Alles siis kui kaader on välja valitud ja inimesed õigetele kohtadele asetatud, tuleb paluda neil tarduda ja saab pildistamisega algust teha.

“Sel hetkel läheb filmikassett kaamerasse, võetakse siiber eest ning toimub säritus, mis võtab iseenesest kuni paarkümmend sekundit. Kui foto on tehtud, tuleb negatiiv ilmutada, pesta ja kuivatada. Siis viiakse see skänneerimisse. Pärast seda saab hakata pildiga midagi ka tegema,” kirjeldas Kalve plaatkaameraga pildistamise protsessi. Nii kestab kogu võte koos kaadri komponeerimisega vähemalt tund aega. Sellele lisandub loomulikult veel ilmutamise aeg. “Selline pildistamisprotsess on rituaal, mis surub pildi stilistikale oma pitseri. On olemas igasugu filtreid, mida tavafotodele hiljem peale panna, aga nii ei saavuta kunagi sellist tunnetuslikku seisundit ja kvaliteeti, mis päriselt aeglaselt tehtud fotodel olemas on,” lisas Laurits.

Peo graafilise disaini autor on Martin Rästa, kes ühendab omavahel üles pildistatud fotod ja kujunduselemendid. Laulu- ja tantsupeo graafiline stiil on kaasaegselt napp ja klaar. Kirjatüüp Travels on kergelt haaratav, klassikalise lõikega ja groteskkiri, mille sõbralik isikupära avaldub üksikutes tähtedes. Leitmotiiviks, mis graafilist disaini läbib, on diagonaalselt lõigatud raaminurk ja kolmnurkluust. Mõlemad vihjavad rahvalikule ornamentikale, elavdavad plakatit ja seostuvad logoga. Laulu- ja tantsupeo logo tuletub kolmnurkade kombineerimisest ja viitab nii vapile kui ka kaasaegsele prossile. Ta vorm on kompaktne, samas üllatav ja pilkupüüdev.

Laulu- ja tantsupeo visuaalse identiteediga saab lähemalt tutvuda siin.