Laulu- ja tantsupidu Eestis, Lätis ja Leedus – kolme erineva näoga ühine traditsioon
Laulu- ja tantsupidu Eestis, Lätis ja Leedus – kolme erineva näoga ühine traditsioon
Eestis laulu- ja tantsupidu, Lätis Latviešu Dziesmu un Deju Svētki ning Leedus Lietuvos Dainu Šventė – need on kolm traditsiooni, mis 2003. aastal kanti Balti riikide ühistaotluse alusel UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja.
“Kolme riigi ühistaotlust motiveeris omal ajal esitama asjaolu, et laulu- ja tantsupeo traditsiooni juured on Eestis, Lätis ja Leedus väga sarnased. UNESCO on alati soosinud rahvusvahelist koostööd, sest vaimne pärand ei lõppe reeglina riigipiiridega, vaid levib kaugemale. Nii on see ka meie laulu- ja tantsupidudega,” ütles UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni kultuuriprogrammide koordinaator Margit Siim.
UNESCO vaimse pärandi meistriteoste nimekirja kuulumine on kasvatanud ka rahvusvahelist huvi laulu- ja tantsupeo traditsiooni vastu. “Näiteks tuli kunagi ühel UNESCO üritusel minu juurde Jaapani delegatsioon ning tundis huvi, kas ka Jaapanisse saaks laulupidu tuua. See näitab, et peo mastaabist ei olnud sel hetkel jaapanlastel aimugi ning lõpuks leppisime kokku, et Jaapanisse läheb Kihnu folklooriansambel,” meenutas Siim.
Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Aet Maatee sõnul ei lülitatud laulu- ja tantsupeo traditsiooni inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kaugeltki mitte juhuslikult, vaid taotluse esitamisele eelnes poolteist aastat rasket rahvusvahelist tööd. Ja ehkki rahvuse enesemääratlemise seisukohast on traditsioon kolmes riigis sarnane, on vormiliselt pidudel siiski ka palju erinevat. “Neid kolme pidu ei ole lihtne omavahel võrrelda ainuüksi seetõttu, et igas riigis lauldakse oma keeles ning lähtutakse oma juurtest, rahvamuusikast, tantsust ja pikaajalistest traditsioonidest,” ütles Maatee.
“Mis mulle lätlaste peo juures enim meeldib on see, et neil järgneb laulupeole alati ühislaulmine, mis vahel kestab hommikuni. Lätlased on osanud oma traditsiooni ka riiklikul tasandil hästi hoida – kui laulupidu toimub neil pühapäeval, siis sellele järgnev esmaspäev on riiklik püha ja vaba päev,” kirjeldas Maatee. “Mulle tundub, et meie peod on leidnud oma tähendusvälja ning oleme saavutanud justkui vaikiva kokkuleppe, et alati ei pea laulma millegi vastu, vaid saab laulda ka millegi poolt,” lisas Maatee.
30. juunil algab XXVI Läti üldlaulu- ja tantsupidu. Pidustused kestavad üle terve Riia linna rohkem kui nädala ning lõppevad 8. juulil üldlaulupeo põhikontserdiga. Tänavused pidustused on erilised ka eestlastele, kes teevad Maalehe sõnul ajalugu. Nimelt osalevad eestlased esmakordselt ajaloo esimese väliskollektiivina Läti üldtantsupeo põhietendusel. Lugu sellest, kuidas Haanja rahvatantsijad end heas mõtte8 Läti pidustustele kavaldasid saab lugeda siit. Laulupeo põhikontserdil laulab ka Tartu Ülikooli kammerkoor, kellel tuli peole pääsemiseks õppida selgeks 20 laulu.
XXVI Läti üldlaulu- ja tantsupidu algab rongkäiguga läbi Riia linna ning lõpeb nädalapärast laulu- ja tantsupeo põhikontserdi ja -etendusega, mis kestavad varajaste hommikutundideni. Laulu- ja tantsupeo nädalasse mahub rohkelt erinevaid kontserte, näitusi, etendusi ja muud. Kokku osaleb Läti laulu- ja tantsupeol 16 500 laulupeolist, 18 174 tantsupeolist ning 8 545 peolist, kes nädala jooksul esinevad rahvateatritega, rahvakunsti ansamblitega, näitavad oma käsitööoskusi ning esitavad rahvamuusikat.
Lätis toimuvatele pidustustele elavad kohapealt kaasa nii Maaleht kui Eesti Rahvusringhääling. Maaleht on alustanud ka otseblogiga, mida saab jälgida siit.
3.-6. juulini toimub laulu- ja tantsupidu ka Leedus. Pidude kohta leiab rohkem infot veebist:
Latviešu Dziesmu un Deju Svētki