4.-7. juuli 2019
Laulu- ja tantsupeo alguseni
203päeva 11tundi 02minutit 09sekundit

Tuletulemise ajalugu

Tuletulemine ehk laulu- ja tantsupeo tuleteekond on ettevõtmine, mille käigus tuuakse laulu- ja tantsupeo tuli I laulupeo hällist, Tartust, Tallinnasse. AJalooliselt süüdati laulupeo tuli Tartus Narva mäel I laulupeo mälestuskivi juures, alates 2014. aastast aga ühiselt tantsupeolistega ERM-i mõisapargis Raadil. Tuleteekonda on aastate jooksul korraldatud väga erinevalt – hobustega, autodega ja ka laevade-paatide-haabjatega mööda vett. Tavapäraselt on korraldajaks olnud Eesti Meestelaulu Selts koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega. 2014. aastal korraldasid laulu- ja tantspeo tuleteekonna avaliku konkursi alusel võitjaks osutunud Tartu koorid „Akadeemiline emajõgi“ ja „Emajõe laulikud“

1969

Esimest korda toodi laulupeo tuli Tartust Tallinnasse 1969. aasta juubelilaulupeo eel. I üldlaulupeo mälestuskivi juures süttinud tuli liikus kahe nädala jooksul läbi kõigi toonaste rajoonikeskuste Tallinnasse. Järgnevatel laulupidudel oli tuli rakendatud sageli poliitikavankri ette – süüdati ta kas Tõnismäel või Maarjamäel ja viidi mõnikord lauluväljakule paraku isegi soomustransportööriga.

1990

1990. aastal, XXI üldlaulupeo eel, korraldas “tuletulemise” Tartust Tallinnasse Eesti Meestelaulu Selts. Tuli toodi hobustega Tartust Jõgeva, Järva-Jaani, Jäneda ja Lagedi kaudu Tallinnasse. Tuleteekonna pikkus oli kokku 195 kilomeetrit.

1994

XXII üldlaulupeo tuli rändas 1994. aastal hobuvankris Tartust Tallinnasse Elva, Pikasilla, Viljandi, Karksi, Pärnu, Vändra, Kehtna ja Rapla kaudu, läbides 430 kilomeetrit. Tuleteekonda korraldas Eesti Meestelaulu Selts.
XV Tantsupeo tuli süüdati Helju Mikkeli taluõues Haldjal, misjärel ühineti Tartus laulupeo tulega.

1999

1999. aasta peotuli läbis teel Tartust Tallinnasse, XXIII laulupeole, 403 kilomeetrit ning jõudis esmakordselt ka veeteele. Tuletee kulges Tartust Palamuse, Torma ja Avinurme kaudu Lohusuule, kust tõrvik liikus piirivalvekaatril mööda Peipsi järve ja Narva jõge piirilinna Narvasse. Edasi liiguti hobuvankritel läbi Sinimägede, Toila, Rakvere, Võsu ja Kuusalu taas Tallinnasse. Tuleteekonda korraldas Eesti Meestelaulu Selts.
XVI Tantsupeo tuli süüdati Helju Mikkeli taluõues Haldjal, misjärel ühineti Tartus laulupeo tulega.

2004

XXIV üldlaulupeo tuld viis pealinna taas Eesti Meestelaulu Selts. Hobuvoor liikus Tartust Nõo, Kanepi, Põlva, Räpina ja Võru kaudu Munamäele ning läbi Urvaste Valgasse. Peatus tehti ka ajaloolises Paju lahingu toimumiskohas. Eesti lõunapiirilt sõidutati peotuli Tallinnasse autoga.
XVII Tantsupeo tuli süüdati Helju Mikkeli taluõues Haldjal, misjärel ühineti Tartus laulupeo tulega. Tantsupeo “Las jääda ükski puu” ajendil toimus ka suur üleriigiline puude istutamise kampaania, mille käigus istutati Eestisse miljon puud.

2009

XXV laulu- ja XVIII tantsupeo „ÜhesHingamine“ tuleteekond algas laulupeo tule piduliku süütamisega Tartus. Laulupeo tuli liikus Tartust Pärnusse mööda veeteed ajalooliste veesõidukitega – viikingipaadi, kalepurjeka ning haabjatega. Laulupeo tule liikumise Tartust Pärnusse korraldasid Tartu meeskoor Akadeemiline Emajõgi ning naiskoor Emajõe Laulikud. Tantsupeo tuli süüdati Kihnus. Tuled ühinesid Pärnus ning sealt edasi kulges teekond mööda merd jahtaga „Ruhnu Karu“. “TuleTulemist” korraldasid Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA koostöös Eesti Kooriühingu ja alaliitudega ning ERRS-iga. Teekond Tartust Tallinnasse kulges läbi Kärkna, Ulila, Rannu-Jõesuu, Soontaga, Pikasilla, Valma, Tänassilma, Vana-Võidu, Viljandi, Tohvri, Karuskose, Tori-Jõesuu, Reiu, Pärnu, Kihnu, Kuressaare, Haapsalu, Kärdla ning Lohusalu. Kokku oli tuleteekonna pikkus oli ligikaudu 920 km, millest 380 km läbiti siseveeteedel ja 540 km meritsi.

2014

XXVI laulu- ja XIX tantsupeo „Aja puudutus. Puudutuse aeg“ tuleteekonna korraldamiseks oli esimest korda tuletulemise ajaloos korraldatud avalik konkurss teekonna ja korraldaja leidmiseks.

Idee- ja projektikavandite konkursil “TuleTulemine 2014” valiti kümnekonna eriilmelise töö hulgast võidutööks ideekavand “Külast külla – käest kätte”, mille autoriteks olid Tartu meeskoor Akadeemiline Emajõgi ning Tartu naiskoor Emajõe Laulikud, kes ka 2009. aastal korraldasid laulupeo tuleteekonda Tartust Pärnusse.

Mais-juunis 2013 esmakordselt toimunud idee- ja projektikavandite konkursi “TuleTulemine 2014” eesmärk oli leida kaasamõtlejaid ja häid ideid 2014. aastal toimuva XXVI laulu- ja XIX tantsupeo tuleteekonna korraldamiseks.

TuleTulemine 2014 algas 15. juunil Tartust. 1000-kilomeetrine tuleteekond kulges 20 päeva jooksul jalgratastel läbi Tartumaa, Jõgevamaa, Ida- ja Lääne-Virumaa, Järvamaa, Raplamaa ning Harjumaa. Tallinnasse jõudis tuli 4. juulil, kui see jalgratastel Kalevi Keskstaadionile, tantsupeo esimesele etendusele toodi.

Kokku osales tuletoomisel 4444 tulekandjat erinevatest kollektiividest ning tõrvikut andsid tuleteel käest kätte enam kui 10 000 inimest.