Lisaeelarve: kultuuri- ja spordivaldkonna kriisipaketi suurus on ühtekokku 25 miljonit eurot

Kultuuriministeeriumi teatel on riigikogule neljapäeval, 2. aprillil üle antud lisaeelarves kultuuri- ja spordivaldkonna kriisipaketi suurus ühtekokku 25 miljonit eurot. Kultuuriministeerium soovib tagada kultuuriorganisatsioonide jätkusuutlikkust, katta möödapääsmatuid kulusid ning toetada teiste hulgas ka rahvakultuurikollektiivide juhte suurusjärgus 600 tuhat eurot. Lisaeelarve fookus tervikuna on toetada Eesti töötajaid ja ettevõtjaid ning leevendada koroonaviirusest tingitud majanduslangust. Sarnaselt paljude muude valdkondadega on ka kultuurivaldkonna väärtusahelad seoses koroonakriisiga lakanud toimimast sektorite kaupa. Kultuuri- ja spordivaldkonna kriisipakett jaguneb kaheks:

• kultuuri- ja spordivaldkonnas tegutsevate füüsiliste isikute toimetuleku toetamine (kogumaht 5,2 miljonit eurot). Vabakutseliste loovisikute toetamine jätkub senisest märksa suuremas mahus juba kehtiva loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel makstava loometoetuse kaudu. Selleks soovib Kultuuriministeerium eelarvesse planeerida 4,2 miljonit eurot. Samuti saavad siit toetust 3. ja 4. kutsetasemega noorte treenerid (400 000 eurot) ning laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide juhendajad (600 000 eurot);
• kultuuri- ja spordivaldkonnas ära jäänud sündmuste ning organisatsioonide tegevuse katkemisega kaasnenud juba tehtud kulude ja eesolevate möödapääsmatute püsikulude osaline kompenseerimine (kogumaht 19,8 mln eurot). Siit toetatakse muuseume, teatreid, muusikavaldkonda, samuti spordivaldkonna riigiga seotud organisatsioone ja suuremaid liikumisharrastuse sündmusi ja muid loomesektori valdkondi.

Ministeerium toonitab, et tegemist on Kultuuriministeeriumi nägemusega eelarvest ning see ei ole veel detailne jaotus. Eelarve menetlemist jätkab Riigikogu. Kõigi valdkondade ja nende vajaduste peale mõeldakse ning abipaketiga on püütud maksimaalselt katta loomesektori eri osi.

Raha jaotamise tingimused ja täpseid meetmeid töötatakse välja, need selguvad lähiajal. Kultuuriministeerium teavitab nendest avalikkust nii kiiresti, kui see on vähegi võimalik.

Pöördumine lauljate ja tantsijate poole

Hea koorilaulja ja rahvatantsija!

Vabariigi valitsus kuulutas möödunud neljapäeval välja eriolukorra, mille eesmärk on  tõkestada koroonaviiruse levikut inimeselt-inimesele. Selleks on koolid suletud ja lapsed suunatud koduõppele ning paljud organisatsioonid läinud üle kaugtööle.

Koori- ja tantsuproove kaugtööna paraku teha ei saa, ning seega tuleb need kuni pandeemia taandumiseni kas päris ära jätta või otsida nutikaid viise näiteks interneti vahendusel e-õppe korraldamiseks, et tantsud ja muusikapalad ei ununeks. Ootame väga, et jagaksite oma e-õppe kogemusi, videoid, materjali meiega Facebookis. Kasuta: #laulupidu #tantsupidu #püsimekodus

Pöördume Sinu poole, hea koorilaulja ja rahvatantsija, kes Sa laulad kooris või tantsid tantsurühmas ning maksad igakuist liikmemaksu! Palun jätka kollektiivi ja kollektiivijuhi toetamist oma liikmemaksu kaudu ka praeguses eriolukorras, ajal mil proove ajutiselt ei toimu! Ainult nii on Sinu kollektiiv elujõuline ka pandeemia möödudes ning Sinu kollektiivijuhil on võimalik jätkata oma tegevust kriisist tingitud esinemiste ja kontsertreiside ümberkorraldamisega, uute kavade koostamise, pandeemiajärgsete tegevuste ettevalmistuse ning samuti enesetäiendamisega.

#püsimekodus ja #hoiamekokku

Sinu panuse eest tänavad Sind Eesti Kooriühing, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Koorijuhtide Liit, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts

Kommunikatsioonitegu 2019 on XXVII laulu- ja XX tantsupidu Minu Arm

Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liit tunnustas auhinnakonkursil “Kommunikatsioonitegu 2019” parimaid kommunikatsioonitöid ja tiime. Konkursi võitis avaliku sektori kategoorias XXVII laulu- ja XX tantsupidu Minu Arm ning erasektori kategoorias Fotografiska avamine, vahendas BNS.

“Seekordne konkurss näitas, et eduka kommunikatsiooni tunnuseks on kommunikatsioonijuhi head ekspertteadmised projekti sisust, turunduselt ja teistelt lähedastelt valdkondadelt tööriistade laenamine, lai koostöövõrgustik ning heade spetsialistide omavaheline koostööd võrgustiku sees. Meie tänased auhinnatavad on sektorile inspiratsiooniks ja ilmselt kujundavad trende ka järgmisel aastal,” ütles konkursi žürii esimees Margus Mets.

XXVII laulu- ja XX tantsupeo Minu Arm kommunikatsioonijuht oli Sten Weidebaum Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusest. Kommunikatsioonitiimi kuulusid konsultatsiooniagentuuri Miltton poolt Martin Rits, Carl-Ruuben Soolep, Jekaterina Kalnitseva, Maie-Liisa Sildnik ja Armas Riives. Väliskommunikatsiooni juht oli Maris Hellrand. Tule Tulemise emotsioone vahendas teekonnalt Kätlin Palmsalu. Fotomeeskonda juhtis Rene Mitt Nikon Balticust. Peonädalal aitasid pressikeskuse tööd korraldada kümned vabatahtlikud.

Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liit viis  auhinnakonkurssi läbi 20. Korda. Konkurssi korraldab Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liit alates 2000. aastast eesmärgiga selgitada välja aasta parimad kommunikatsioonivaldkonna projektid ja kampaaniad ning tunnustada seeläbi nende tegijaid.

Kommunikatsioonitegu hindas žürii koosseisus  Aive Hiiepuu, Annela Laaneots, Aune Past, Indrek Raudjalg, Krista Must, Margus Mets, Gea Otsa, Kadi Kenk, Mattias Kaiv ning Hando Sinisalu. Žürii hindas konkursil osalevate tööde puhul nende eesmärgipärast tulemuslikkust, leidlikkust, lahenduse uudsust Eestis, mõju kommunikatsioonisektorile ning vastavus suhtekorralduse headele tavadele.

X Eesti noorte segakooride konkurss-festival

14.-15. märtsil toimub Pärnus Veljo Tormise 90. sünniaastapäevale pühendatud X Eesti noorte segakooride konkurss-festival, mis toob Pärnusse üle 500 laulja kõikjalt Eestist!
Festivali kunstiline juht on Janne Fridolin.

Festivalil osaleb 13 koori Keilast, Kuressaarest, Pärnust, Raplast, Tartust, Tallinnast ja Viljandist. Konkurss-festival ja emakeelepäevale pühendatud festivalikontsert toimuvad Pärnu kontserdimajas ja on avatud kõigile koorimuusikasõpradele. Festivalikontsert toimub ka Tori Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus.
Noortekoorid võistlevad kahes kategoorias, konkursi kohustuslikud laulud on pärit Veljo Tormise loomingust. Žüriisse kuuluvad dirigent ja laulupidude üldjuht Heli Jürgenson, laulja ning hääleseadja Triin Ella ja üks tunnustatumaid Läti noori dirigente, aastaid Läti tuntud vokaalansamblis „Cosmos“ laulnud Jānis Ozols.
Koorifestivali kunstiline juht Janne Fridolin rõhutab Veljo Tormise muusika tähtsust rahvusvahelisel koorimuusika maastikul: „Helilooja Veljo Tormis on oma lauludega pugenud paljude muusikasõprade südametesse. See ei ole nii ainult Eestis – ka väljaspool meie riiki peetakse temast väga lugu ning tuntakse ja lauldakse tema teoseid rohkesti. Tormise looming, mis on ühelt poolt komponeerimise tipp ja teisalt südamelähedane juurte puudutus, on olnud käivitavaks jõuks kooridele, koorilauljatele ning dirigentidele läbi aastakümnete.
Täna laulame Tormise auks regilaulu ja rahvalauluseadeid, tehes sellega sügava kummarduse helilooja 90. sünniaastapäevale.“

Lisaks pingelisele koorikonkursile osalevad noored koorilauljad Celia Roose, Kelly Veinbergi ning Mats Piho juhendatud rahvamuusika ja -tantsu töötubades. Värskelt õpitu tuleb ühiselt esitusele õhtusel emakeelepäeva kontserdil.

Konkurss-festivali raames toimuvad järgmised avalikud tasuta kontserdid:
14. märts kell 20 Pärnu kontserdimaja
Emakeelepäeva kontsert ja kooride autasustamine

15. märts kell 14 Tori Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus
Festivali väljasõidukontsert

Festivali korraldab Eesti Kooriühing koostöös eelmise konkursi võitja Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi noortekooriga.

Kultuuriministeeriumi plaani järgi võiks riik katta poole koori- ja orkestrijuhtide töötasust

ERR Kultuuriuudised annab teada: Kultuuriministeerium koos erialaliitude ning organisatsioonidega sai kokku ideed, kuidas tasustada koori- ja orkestrijuhte nii, et säiliks motivatsioon teha seda tööd peatööna ja seeläbi laulu- ja tantsupeo traditsiooni alal hoida.

Riigieelarve läbirääkimistel esitab ministeerium valitsusele ettepaneku, mille kohaselt kataks riik poole kollektiivide juhtide töötasudest, kui on olemas tööleping ja kutsetunnistus.Koori- ja orkestrijuhtide tasustamisel võetakse aluseks ametiliitude keskorganisatsiooniga kokkulepitud kultuuritöötaja palga alammäär, millest pool tasub kollektiiv ja teise poole lisab riik.

“Seda toetust saab taotleda kollektiivi MTÜ või kohalik omavalitsus, kes on juhendaja tööandja. Neid juhendajaid, keda me oleme ka uurinud, on Eestis kokku ligikaudu 2000,” ütles “Aktuaalsele kaamerale” kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Merilin Piipuu.”Eesmärk on, et kollektiiv maksaks oma juhendajale tänase kultuuritöötaja kokkulepitud tasu, praegu on see 1300 euro kandis ja see peaks olema ka rahvakultuurikollektiivi puhul sama,” lisas Piipuu.

Ettepaneku riigitoetusmeetme väljatöötamiseks tegid laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide esindusorganisatsioonid pärast uuringut, mis näitas, et noorte dirigentide napp pealekasv seab kümmekonna aasta pärast ohtu laulu- ja tantsupeotraditsiooni jätkumise. Eeskujuks võetakse hästitoimiv treenerite töö tasustamise meede.

“Me oleme sportlaste ja noorte treenerite teemaga olnud kursis riikides, kus treenerite tasustamise süsteem on toiminud praktikas väga hästi mitu aastat. See on olnud ministeeriumile kindel näide, nii et me oleme selle sarnaselt üles ehitanud. Me lihtsalt vajame toetust kõigile kollektiividele juhtidele, olenemata sellest, kas nad töötavad üldhariduskoolis või täiskasvanutega,” selgitas Eesti koorijuhtide liidu juhatuse esimees Heli Jürgenson.Riigitoetuse saamiseks peab dirigendil olema kehtiv kutsetunnistus ning sõlmitud tööleping.”Meil on olemas tasemed alates 4. taseme koori- või orkestrijuhist kuni 8. taseme koori- või orkestrijuhini välja. Mul oli võimalus taotleda kõige kõrgemat, 8. kutsetaset, aga näiteks Otsa- ja Elleri-koolist tööturule tulevad noored dirigendid teevad lõpueksamiga koos ka kutseeksami ja saavad oma tasemeks 4. taseme koori- või orkestrijuht,” sõnas Jürgenson.

Kultuuriminister esitab valitsusele riigi eelarvestrateegia koostamiseks lisataotluse summas 2,7 miljonit eurot järgmiseks aastaks, 4.5 miljonit aastaks 2023 ning 5,9 miljonit aastaks 2024.

Eesti Kooriühing kuulutas Estonia kontserdisaalis välja koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiad

Aasta kooriks 2018 sai Rahvusooper Estonia poistekoor (dirigent Hirvo Surva), kelle 2018. a tegemiste hulka kuuluvad esinemine EUROPA CANTATi avakontserdil Vabaduse väljakul, kontsertreis Hiinasse, osalemine Eesti Meestelaulu Seltsi Saaremaa laulupäeva kontsertidel, Roman Toi ja Gustav Ernesaksa mälestuskontsertidel, Rahvusooper Estonia etendustes.

Aasta dirigendiks 2018 valiti Toomas Voll – Pärnu Muusikakooli neidudekoori Argentum Vox, üle-eestilise neidudekoori Leelo vilistlaskoori Leelo vol2, Pärnu Muusikakooli koori Musala ja Tallinna Ülikooli naiskoori dirigent, Eesti Kooriühingu mentor, hääleseadja Pärnu teatris Endla ja mitmekümne noore solisti juhendaja. 2018. aastal saavutas Leelo Vol2 Eesti Naislaulu Seltsi nais- ja neidudekooride võistulaulmisel B-kategoorias II koha, neidudekoor Argentum Vox pälvis  Veneetsia rahvusvahelisel koorikonkursil Musica in Venice oma kategooria võidu ja kulddiplomi ning osales Grand Prix’ voorus kolme parima koori hulgas.

Aasta dirigent-muusikaõpetaja 2018 on Silja Otsar –  Parksepa Keskkooli, Võru Gümnaasiumi ja Võru Muusikakooli muusikaõpetaja ja kohaliku muusikaelu edendaja. 2018. aastal oli ta võrukeelse laulupeo Uma Pido ja Võrumaa tantsupeo muusikaline juht. 2019. a üldlaulupeoks valmistub õpetaja Silja Otsar kaheksa kooriga: Parksepa Keskkooli mudilas-, poiste-, laste- ja segakoori, Võru Gümnaasiumi segakoori, Võru Noortekooriga ning segakooriga Hilaro ja naiskooriga Lapi Laulijad.

Haridus-  ja Teadusministeeriumi tervituse ja kingituse andis aasta dirigent-muusikaõpetajale üle minister Mailis Reps, kes avaldas tunnustust kõigile, kes on pühendunud laulu- ja pillimängukultuuri edendamisele Eestis. „Just kooli muusikaõpetusest ja huvitegevusest saab alguse meie poiste ja tüdrukute muusikaga tegelemine ning paljudele saab see elukestvaks harrastuseks,“ ütles minister Mailis Reps. „Tänan teid, et soovite ja oskate kujundada noorte tulevikku!“

Aasta noore dirigendi tiitli sai Kuno Kerge – Tartu Akadeemilise Meeskoori peadirigent, Virumaa poistekoori ja Tallinna Poistekoori dirigent. 2018. a saavutas Tartu Akadeemiline Meeskoor Eesti Meestelaulu Seltsi meeskooride võistulaulmisel A-kategoorias I koha ja Hispaanias VII rahvusvahelisel koorikonkursil Canta al Mar hõbediplomi rahvamuusika kategoorias ning kulddiplomi ja esikoha meeskooride A-kategoorias. Kuno Kerge oli XVIII üliõpilaslaulupeo Gaudeamus 2018 kunstiline juht ning juhatab meeskoore  XXVII üldlaulupeol „Minu arm“ 2019. aastal.

Aasta puhkpilliorkestriks valiti Nõmme Muusikakooli Puhkpilliorkster (dirigendid Aigar Kostabi ja Mart Kivi), kes saavutas Eesti Puhkpilliorkestrite Turniiril B-grupis I koha.

Aasta orkestridirigendiks 2018 tunnistati Jaan Randvere – Võru muusikakooli puhkpilliõpetaja, orkestrite dirigent ja kohaliku muusikaelu edendaja. 2018. a ta oli lisaks oma tavapärastele kohustustele ja kollektiivide juhendamisele ka võrukeelse laulupeo Uma Pido kahekümne laulu saateansambli ja orkestri seadete looja ning orkestri dirigent.

Aasta tegu 2018 on „Eestimaa atmosfäärid“ – Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud Pärt Uusbergi muusikateos, mida kontsert-etendustes esitasid üle-eestilised noortekollektiivid.  Muusikat saatsid spetsiaalselt selle teose jaoks filmitud kaadrid Eestimaa loodusest erinevatel aastaaegadel.

Aasta suur tegu 2018 on festival EUROPA CANTAT XX 2018, mis tõi Tallinna osavõtjaid 51 riigist ning kuuelt kontinendilt.

Aasta korraldaja 2018 tiitli pälvisid Kaie Tanner – festivali EUROPA CANTAT XX peakorraldaja ja Külli Lokko, kelle eestvedamisel loodi Tartusse E STuudio koori- ja tantsukool.

Aasta toetajad 2018 olid Kultuuriministeerium, kes toetas suures mahus festivali EUROPA CANTAT korraldamist ja Harjumaa Omavalitsuste Liit, kes toetas mitmeid muusikasündmusi.

Kooriühingu koostööpreemiad 2018 said Tallinna Reaalkool, mis oli 2018. suvel 10 päeva jooksul festivali EUROPA CANTAT XX peakorteriks ja Tiia Järg – Gustav Ernesaksa 110. sünniaastapäevale pühendatud loeng-kontserdi „Meelespea“ idee autor ja sõnalise osa koostaja.

Aasta koorihelilooja 2018 on Pärt Uusberg.

Aasta kooriplaadiks 2018 valiti  „Sacrum Convivium“, esitajaks Vox Clamantis (dirigent Jaan-Eik Tulve).

Kaheteistkümnele tiitlile kandideeris 75 nominenti, kelle hulgast tegi valiku Kooriühingu muusikanõukogu. Hinnati  kooride, orkestrite ja dirigentide muusikalisi saavutusi, kontserttegevust, salvestusi, osalust konkurssidel ning panust ümbritsevasse kultuuriruumi.

Tiitlisaajatele väljapandud preemiad on rahalised.

Koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiate laureaadid 2018 on:

Aasta koor 2018 – Rahvusooper Estonia poistekoor (dirigent Hirvo Surva)
Aasta puhkpilliorkester 2018 – Nõmme Muusikakooli Puhkpilliorkester (dirigendid Aigar Kostabi ja Mart Kivi)
Aasta dirigent 2018 – Toomas Voll
Aasta dirigent-muusikaõpetaja 2018 – Silja Otsar
Aasta noor dirigent 2018 – Kuno Kerge
Aasta orkestridirigent 2018 – Jaan Randvere
Aasta toetajad 2018 – Kultuuriministeerium; Harjumaa Omavalitsuste Liit
Aasta korraldajad 2018 – Kaie Tanner; Külli Lokko
Aasta tegu 2018 – Eestimaa atmosfäärid
Aasta suur tegu 2018 – Festival Europa Cantat Tallinnas
Koostööpreemia 2018 – Tallinna Reaalkool; Tiia Järg
Aasta koorihelilooja 2018 – Pärt Uusberg
Aasta kooriplaat 2018 –  Sacrum Convivium. Vox Clamantis

Lisaks Kooriühingu aastapreemiatele anti üle Uno Järvela stipendiumifondi preemiad Janne Fridolinile ja Kadi Vooselile. Janne Fridolin on Noorte Segakoor Vox Populi dirigent, Tallinna Muusikakeskkooli kammerkoori ja poistekoori dirigent, Tallinna Rahumäe Põhikooli lastekoori ja mudilaskoori dirigent ja muusikaõpetaja ning Tallinna Muusikakeskkooli koorijuhtimise osakonna dirigeerimise ja partituuri lugemise õpetaja.  Kadi Voosel õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias muusikapedagoogika magistriõppes ja on Tallinna Kristiine Gümnaasiumi muusikaõpetaja ning laste- ja neidudekoori dirigent.

Kultuuriminister Indrek Saar andis üle Kultuuriministeeriumi tänukirjad dirigentidele, kes on aasta jooksul auhindu saanud vabariiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel. Möödunud aastal oli võidukaid koori- ja orkestrijuhte 39 – nii Tallinnast kui ka Haapsalust, Laulasmaalt, Pärnust, Rakverest, Tabasalust, Tartust ja Võrust.