Kodarraha aumärk
Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Kooriühing ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts andsid juubeliaastal esmakordselt üle laulu- ja tantsupeo kodarraha*„Minu arm“. See kodarraha on aegadeülene aumärk ning kõrgeim austusavaldus neile, kes on pühendunult andnud kestva panuse laulu- ja tantsupeo liikumisse.
Kodarraha 2019. aasta nominendid:
- Alo Ritsing dirigent
- Ants Soots dirigent
- Ants Üleoja dirigent
- Ene Üleoja dirigent
- Lennart Jõela dirigent
- Olev Oja dirigent
- Silvia Mellik dirigent
- Tiia-Ester Loitme dirigent
- Vaike Uibopuu dirigent
- Leho Muldre dirigent
- Andres Avarand dirigent
- Vello Loogna dirigent
- Heldur Saade dirigent
- Ilmar Moss korraldus
- Aet Maatee korraldus
- Tõnis Kõrvits autor
- Ester Mägi autor
- Hando Runnel autor
- Leelo Tungal autor
- Olav Ehala autor
- Rein Rannap autor
- Hirvo Surva dirigent
- Kaie Kiilaspää korraldus
- Liidia Konsa korraldus
- Ello Odraks korraldus
- Ilma Adamson tantsuõpetaja
- Lille-Astra Arraste tantsuõpetaja
- Ene Jakobson tantsuõpetaja
- Maie Orav tantsuõpetaja
- Liia Palmse võimlemisõpetaja
- Igor Tõnurist rahvarõivas / rahvamuusika
- Maire Udras tantsuõpetaja
- Ülo Luht tantsuõpetaja
- Külli Tüli korraldus
- Kalev Järvela tantsuõpetaja
- Erika Põlendik tantsuõpetaja
- Maido Saar tantsuõpetaja
- Angela Arraste tantsuõpetaja
- Helle-Mare Kõmmus tantsuõpetaja
- Linda Pihu tantsuõpetaja
- Urve Kilk tantsuõpetaja
- Henn Tiivel tantsuõpetaja
- Ene Vohu korraldus
- Valdur Talts korraldus
- Jaan Laidmets korraldus
- Aarne Saluveer dirigent
- Raul Talmar dirigent
- Lydia Rahula dirigent
- Ülle Feršel tantsuõpetaja
- Anneli Mäeots dirigent
- Undel Kokk dirigent
- Natalja Kuzina dirigent
- Erika Kõllo korraldus
- Marju Viitmaa korraldus
- Helje Põvvat korraldus
- Merike Toro dirigent
- Meeli Müller korraldus
- Jaan Ots korraldus
- Alli Põrk korraldus
- Karl Õiger
- Age Raa
- Enn Oja
- Tiia Järg
* Kodarraha on Eesti eripärane ehtetüüp, mida mujal maailmas ei tunta ja mis levis 19. sajandil peamiselt Lääne-Eestis ja Pärnumaal, aga ka Lõuna-Eestis. Kodaratega rahad kasvasid välja kannaga rahadest, kui neid hakati ažuurse raamistusega suuremaks paisutama: ažuurne, rattakodaraid meenutav serv, mis omakorda ümbritsetud võruga. Kui raha ümber asetati kaks võru, mille mõlema vahed täideti kodaratega, siis nimetati seda kahe kodaraga rahaks. Kodarraha valmistati ka ilma ehtsat münti kasutamata – valmistades mündiimiteeringu, millel aimatakse järele mõne valitseja reljeefportreed või hoopis ehtemeistri fantaasiast pärit piibuga külameest või pikajuukselist emandat. Mida uhkem ehe, seda rikkam kandja.
Sõõr, ratas ja kodarad (kõike kokku on nimetatud ka ilmaratas) on vana pühaduse ja õnne sümbol. Ilmaratta motiiv on sageli maagiliste märkide ja amulettide valmistamisel aluseks.
Jana Reidla, Kaari Siemer