Kultuuriajalooline Mulgimaa tõi juubelipeo tuleks välja oma kandi eripärad
Tule teekonna kaheteistkümnes päev algas Viljandimaal Heimtali majamuuseumis, kus rahvast ootas ees kohalik ning väga maitsev eripära – mulgikorbid. Heimtali küla tervitas tuld rõõmsa lõõtspilli ja rahvatantsu saatel. Õhtuks jõuab tuli Karksi Peetri kirikusse ning homme jätkab teekonda Valgamaal.
Heimtali muuseumis luges tuntud tekstiilikunstnik ning emeriitprofessor Anu Raud tule auks ette oma isa kirjutatud luulesalmi:
Igavik ei külmalt paigal püsi,
vaid ta põleb nagu tuletikk,
minevik on must ja kõver süsi.
Aga teispool tuld on tulevik!
Anu Raud töötab hetkel ka monumentaalse teose kallal, nimelt on peagi valmimas nelja meetri pikkune ning peaaegu kahe meetri laiune piltvaip, millel kujutatakse laulu- ja tantsupeo rongkäiku. Anu Raua panus Eesti rahvusliku tekstiili säilitamisse ja arendamisse on märkimisväärne, kuid kõige rohkem rõõmustab ta selle üle, et rahvusmustrid on ka väljaspool laulupidu kasutusel.
„Üha rohkem on rahvusmustrid moes ning hea meel on näha, et rahvuslik stiil on kasvavas trendis – mu õpilased mängivad rahvusliku pärandiga ning leiavad uusi viise selle kasutamiseks ja modifikatsioone kantakse aina igapäevasemalt,“ rääkis Raud.
Edasi liikus tuli iidsesse Paistu Neitsi Maarja kirikusse, mida on ajaloos juba mainitud 1234. aastast. Tänavu tähistab kirik enda 785. aastapäeva. Paistu kalmistul mälestati vaimulikku Jaan Bergmanni ja helilooja Friedrich August Saebelmanni, kelle heliteoseks on alates viiendast laulupeost kõlanud “Kaunimad laulud”.
Ajalooliselt Mulgimaale kuuluv Holstre küla nägi tule viimisega ühest küla otsast teise rohkelt vaeva – kolm tundi kaunistati paati põllulilledega, mis tule üle Holstre järve tõi. Mõni hetk enne tule saabumist lõpetasid põhikooli õpilased oma inglise keele kirjalikku eksamit ning kohe, kui tuli külast lahkus, said kuus Holstre õpilast oma eksami suulise osaga jätkata. Eksami tegi eriliseks asjaolu, et karmidel hindajatel olid seljas Paistu kihelkonna Holstre küla pidulikud rahvariided.
Laulu ja tantsuga liikus tuli Jaan Adamsoni mälestuskivi juurest edasi Mustlasse. Seal pandi tuli hobukaarikule ning algas paari kilomeetri pikkune teekond Mulgi pere skulptuuri juurde. 2012. aastal president Toomas Hendrik Ilvese poolt avatud puuskulptuur kujutab rahvarõivais ema, isa ja kolme last. Sarnased uhked skulptuurid seisavad ka kõigis viies Mulgi kihelkonnas. Kauni Tarvastu jõe kaldal esitati tänavuse laulu- ja tantsupeo repertuaari. Mulgi vallale anti tuli üle Sudistes, mida saatis uhke rahvamuusika kontsert.
Õhtuks jõuab tuli renoveeritud vana Kulla koolimaja parki, kus tervitab tuld naisansambel “Rosin”.
Kuigi koolimaja seal enam ei tegutse, on Viljandimaa kuraatori Anneli Kundla sõnul maja siiski renoveerimise näidispärliks. “Vanast koolimajast võiks kunagi saada näiteks mulgi kultuuri instituut,” arvas Kundla. Edasi liigub juubelituli tuntud rahvatantsukanti Karksi-Nuia, kus peatutakse tantsivate mulkide kuju ees. Seal on pärit ka mitmete tantsupidude üldjuht Lille-Astra Arraste.
Õhtu lõpeb simmaniga Karksi ordulinnuses, kus esinevad kohalikud rahvatantsijad ja lauljad. Tuli ööbib Karksi Peetri kirikus ning jätkab homme kahepäevast teekonda Valgamaal.