Laulupidu läheb rahvusülikooli: Tartus arutletakse laulupidude tuleviku üle

Laulupeod ja rahvusülikool on eesti kultuuri tugisambad, ent mõlemad on ajas muutuvad. Otsides vastust küsimusele, kas laulupidu kõlab ka saja aasta pärast eesti keeles, heidavad valdkonna eksperdid Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis täna toimuval teemaõhtul kriitilise pilgu laulupeopärandile.

Kultuuripärandist rääkides on kasvanud ka vajadus mõista selle olemust, sellega seotud ühiskondlikke protsesse ning sotsiaalset ja majanduslikku konteksti. Tänavu on küsimuste esitamiseks sobilik aeg, sest täitunud on 150 aastat esimesest laulupeost ja 100 aastat eestikeelse ülikooli loomisest. Mõlemal on tähtis roll eesti keele hoidja ja edasikandjana.

„On ju Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon kantud lausa UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Termin vaimne kultuuripärand on rahvusvaheliselt võetud kasutusele selleks, et tõsta ainelise pärandi ja muinsusväärtuste kõrval esile niinimetatud elavat pärandit: traditsioone, mis elavad ja muutuvad koos olude ja inimestega,“ ütles Tartu Ülikooli kultuuriteaduste professor, UNESCO õppetooli hoidja ja UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni nõukogu esimees Kristin Kuutma.

21. sajandi esimestel kümnenditel on laulupidu nii esinejate kui ka publiku hulgas eelmise sajandi lõpuga võrreldes kõvasti populaarsust kogunud. Avalikkuses on tekkinud koguni mulje, et laulupidu ühendab kõiki Eesti inimesi. „Ometi on endiselt palju ka neid, kes kahtlevad, kas ja kuivõrd on laulupidu ühendav ja mis keeles lauldakse järgmisel sajandil. Õigupoolest ei kerki need küsimused üles üksnes laulupeo, vaid ka paljude teiste kultuuripärandiks peetud ja nimetatud nähtuste puhul,“ selgitas Kuutma.

Teemaõhtu „Kas laulupidu kõlab 100 aasta pärast eesti keeles? ” toimub täna, 31. oktoobril kell 16 Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis ning sellele järgneb Tartu Akadeemilise Meeskoori tasuta kontsert ülikooli peahoone aulas kell 19.00.

Teemaõhtut korraldavad Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta ja Rahvusülikool 100 koostöös Tartu Ülikooli vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetooliga.