Mustveel läbib peotuli kahte unustuste hõlmast päästetud tulealtarit
Eile õhtul Põltsamaa linnas Niguliste kirikusse ööbima jäänud peotuli jätkas täna hommikul teekonda Jõgeva ja Mustvee vallas, kus tegi kummarduse kahele ajaloolisele tulealtarile, mis mõned aastad tagasi taastati. Tuli jääb ööbima Mustvee kirikusse ning homme sõidab laevaga mööda Peipsit Lohusuusse, kus jõuab rongiga Ida-Virumaale.
Jõgeva valda jõudes tervitasid Jõgeva linnaelanikud tuld rahvapeoga linna kultuurikeskuse ees. Esinesid Jõgeva meekoor Mehis ning folklooriseltsi Jõgevahe Pere tantsijad. Palamusel tegi tuli peatuse Bartholomeuse kirikus, kus õpetaja Urmas Oras tegi ülevaate kihelkonna laulupidude ajaloost. Seejärel viisid Jõgeva pritsimehed tuletõrjeauto eskordi saatel tule Kuramaa lossi ette, kus võtsid tule üle jalgrattaklubi Vooremaa Centrumi ratturid. Tuli sõidutati jalgratastega Laiusele.
Laiuse lossivaremete juures andsid Meie Mari rahvatantsurühma tantsijad tule tõukeratastel üle Jõgeva tsiklimeestele. Mootorratturite kokkutuleku „Jõgevatreffi“ austusavalduseks viisid Jõgeva motomehed tule Sadalasse. Seal tervitati tuld rahvapeoga Sadala kõlakojas ja lipuväljakul.
Tormas tegi juubelituli kummarduse Carl Robert Jakobsoni kodukohas suurmehe ausamba juures. Torma kiriku lähistel valla piiril andis Jõgeva vald tule hoida Mustvee vallale, kus läbis kahte ajaloolist Matsemäe ja Kääpa tulealtarit.
Mustvee kultuurikeskuse juhi Laidi Zalekešinasõnul loodi Voorel Matsemäe tulealtar Eesti Vabariigi 20. sünnipäevaks nende auks, kes Vabadussõjas langesid ja Eestile vabaduse võitlesid. “Matsemäe tulealtar on looduslik ja pärimuslik väärtpaik, kus on peetud võidupüha ning korraldatud laulupäevi, kuid 1950-ndate keskpaigas hävitas altari nõukogude võim. Tänaseks on pühapaik taastatud ja kasutuses,” rääkis Zalekešina.
Samuti on Kääpa tulealtar loodud Eesti Vabariigi algusaastatel Vabadussõjas võidelnute auks. Sihtasutuse Kalevipoja Koda juhatuse esimees Annika Oras meenutas, et Kääpa tulealtar leiti paar aastat tagasi Teeme Ära talgupäeva raames koristustöid tehes.
“Tuli välja üks kivihunnik ning hakati uurima, mis see on ja miks see seal on – see oli täiesti võssa kasvanud ja ära peidetud. Nüüdseks oleme altari metsikust loodusest välja toonud ning altari sepistatud kivialuse taastanud,“ ütles Oras.
“Tänapäevalgi on altarid väga suure väe ja jõuga paigad, kus inimesed kokku saavad. Siin peetakse laulupäevi ning muid iseseisvusega seotud tseremooniaid,” rääkis Oras. Ta lisas, et tulealtarid süüdati vanasti kõikjal üle Eesti. “Tuli, millega altar süüdati, saatis kohale Tallinna maavanem. Meie kanti jõudis tuli kolme hobusega, kõige esimesel oli käes tõrvik,”ütles Oras.
Kääpa tulealtari juures tervitas juubelituld altari taastamise algataja Egle Plato, kes jutustas tulealtari sünniloo, näitleja Linda Olmaru luges luuletusi ning tule auks esines segakoor Serviti.
Õhtul tervitatakse tuld Mustvee linnas kultuurikeskuse pargis simmaniga ning jaanitule süütamisega. Tuli jääb ööbima Mustvee kirikusse ja homme suundub Mustvee sadamasse, kus viiakse tuli laevaga Peipsit mööda Lohusuusse. Mustvee vallast jõuab tuli rongiga Ida-Virumaale.