Viljandimaa võttis tule vastu ajaloolisel Sakala teel
Viljandimaa tervitas täna hommikul juubelituld ajaloolisel Sakala teel, millel sammus ligi sajand tagasi Carl Robert Jakobson ajalehe Sakala toimetuse poole. Tuli läbis mitmeid kultuuriloolisi paiku, mille kohtade valikul sai määravaks sümboolsus laulu- ja tantsupeo traditsiooni loomisel ning oli austusavaldus meie jälgedele ajaloos. Õhtuks jõuab tuli Viljandi Jaani kirikusse ja homme jätkab teekonda läbi Viljandimaa.
Hommik algas matkaga, mida saatis Pärnumaa karu. Matka saateks kõlas torupilliviis ning mõtlikud meenutused Jakobsoni ja Jannseni päevilt Kurgja muuseumi kuraatorilt Monika Jõemaalt. Kolme maakonna ristumispaigas Mullasambal ootas Vändra vallalt tuld Põhja-Sakala vald kaetud lauaga. Plastnõude asemel joodi ühiselt ühest suurest morsipurgist. Puhas süda ja puhas meel kandus sümboolsete valgete kinnaste ja tule üle andmisega edasi Viljandimaale.
Suure-Jaani kalmistul veetis tuli õndsad mälestushetked heliloojate Kappide, Mart Saare, trompetiprofessori Julius Vaksi, dirigendi Albert Pettineni ja tantsuõpetaja Vaiki Reineri haudadel. Vaiki Reinerist meenutasid ilusaid hetki tema õpilased, kes on aastaid Reineri käe all tantsupeol tantsinud: „Nüüd on meil aeg tuua tantsupidu tule näol oma õpetajani.“
Kappide muuseumi eest liiguti rongkäiguga Suure-Jaani laululavale, kus võttis tule vastu lõbus rahvapilli ansambel. Süüdati kohaliku lauluväljaku tuli, mida tervitasid Suure-Jaani rahvatantsijad.
Õhtul jõuab juubelituli Kolga-Jaanile, kus Põhja-Sakala vald annab tule hoida Viljandi vallale. Tuld tervitab Viljandi vallavanem Alar Karu laulukoori lauljate saatel. Meenutatakse rahvusliku liikumise perioodi keskse tegelase, kirjandus- ja kultuuriloolast Villem Reimani tema Kolga-Jaani kodukohas.
Kalmetu põhikooli õuel toimub „Tule tulemise“ pidu. Esinevad Tänassilma Rahvamaja ja Uusna Külamaja isetegevuslased. Toimub ühislaulmine Viljandimaa segakoori „Koit“ dirigendi ja lauluõpetaja Allar Jakobsoni mälestuseks. Jakobsoni meenutab kohapeal kõnega Kalmetu Põhikooli direktor Andres Savi ning pärast tule teele saatmist jätkub pidu ansambliga Onu Poeg.
Viljandi linnas peatub tuli ka märkimisväärse Leelotaja kuju juures, mis tähib Viljandimaa esimese laulupeo toimumiskohta. Koidu seltsimaja ja muusikakooli ristmikul lauldakse laulupidude avalaulu „Koit“, mille algselt kirjutas Mihkel Lüdig samanimelisele Viljandi lauluseltsile.
Viljandimaa kuraatori Anneli Kundla sõnul sündis teos algselt helilooja mälestuste järgi spontaanselt ühel lauluseltsi suveõhtusel koosviibimisel 1904. aastal – paarikümne minuti jooksul valmisid nii Kuhlbarsi sõnad kui ka Lüdigi meloodia.
Ta lisas, et kuna mulgid uhkete meestena ei leppinud hariliku neljahäälse koorilauluga, kirjutas Lüdig „Koidu” seitsmele häälele. Tänaseks on laulust saanud laulupidude avalaul, mis kõlas esmakordselt laulupeo kavas VIII üldlaulupeol 1923. aastal.
Kolmapäeva õhtul ööbib tuli Viljandi Jaani kirikus, kus esinevad tule auks Viljandi linna koorid. Tuli jätkab teekonda üle mulgimaa neljapäeval ja jõuab reedeks Valgamaale.
„See tuli on see, mis kogu Eestimaad ühendab ja igaüks annab oma sära sellele tulele juurde. Tantsupeol ja lauluväljakul süttides ongi see tuli osake meist – see on väga eriline tunne,“ rääkis Kundla.