Võrumaa Tule Tulemise teise päeva lõpetab juhtmevaba simman

Täna hommikul äratati juubelituli Võru linna Katariina kirikus orelimuusika saatel. Seejärel suundus tuli linnaväljakule, kust saadeti Võru valla ja Võru linna ühise tervituskontserdiga Antsla poole teele. Tulega austati Antsla vallas mitmeid kultuuritegelasi ning õhtuks jõuab tuli Tamme-Lauri tamme juurde, kus peetakse maha juhtmevaba simman. Tuli ööbib Urvaste maakirikus ning homme jätkab teekonda Põlvamaal.

Äsja juunis avatud Võru linnaväljakul näitasid vabatantsuklubi Easylegsi tantsijad hip-hop stiilis breiktantsu, mida saatis rahvamuusika. Tantsutrupp kandis mitmesuguseid kostüüme – nii rahvatantsija seelikut, memme rätikut kui ka lehma kostüümi. Tantsurühm selgitas, et kostüümid olid kantud ideest peegeldada meie eriilmelist ja sama kirjut maailma nagu olid nende kostüümid. Lisaks esinesid ansamblid Labidas ja Luud ning lauldi koos rahvaga ühislaule.

Peale kontserti süüdati mälestusküünlad linnas asuvates tähtsamates punktides – lauluisa Kreutzwaldi mälestusmärgi juures, organist Paul Elkeni orelimuuseumis, Kandle kultuurimajas ning Eduard Tamme kodus. Tuld saatis veoauto kastis puhkpilliorkester Kungla, keda ehtisid koostöö märgiks Võru valla ja linna lipud.

Teatavasti on Võru ainus tolleaegne Eesti linn, mis sündis 1784. aastal paberil planeerides. Kui teised linnad kujunesid ajapikku linnuse ümber, siis Võru linna hakati ehitama pliiatsi ja joonlauaga joonestatud plaani järgi, millest tekkis Eestis ainulaadne sirgete, täisnurkselt ristuvate tänavatega linn. Nii kujunes keskväljak linna südameks, kus peeti maha ka kodumaad ajalooga siduvad sündmused. Võrus andis 1869. aasta juuniõhtul ka kontserdi Tsooru puhkpilliorkester, kolme plaanivankriga teel esimesele Eesti üldlaulupeole Tartus. Publiku hulgas oli ka hallipäine lauluisa Kreutzwald.

Sõmerpalu mõisa Soe maanteekõrtsi ees vahetas tule saatemeeskonna välja Pühajõe piirkonna isetegevuslased, kes süütasid tule oma laternas. Tuld tervitas jahisarvegalooduskaitsja ja pillimees Tõnu Vaask. Tuli saadeti Tsooru Rahvamaja poole, kus võtsid tule vastu Hauka veloklubi ratturid ja Antsla motomehed. Tuli anti hoida Antsla vallale.

Antsla motomeeste ja Hauka veloklubi ratturite eskordi saatel mälestati mitmeid nii Võrumaale kui ka kogu Eestile olulisi kultuuritegelasi nende auks püstitatud puuskulptuuride ja mälestuspinkide juures. Mälestusmärgid on valminud puuskulptuurifestivali „Pargist parki“ raames Tartu kõrgema kunstikooli tudengite ning välisskulptorite koostöös. Küünlad süüdati tantsumemmele Koidula Kuusile, pikaaegsele koorijuhile ning 1919. aastal Tallinna lauluseltsi asutajale Karl Leinusele, rahvalaulude kogujale Karl Sibulale ning Vana-Antsla kooli direktorile Arnold Kasele.

Tsiklimeeste eskordiga jõudis tuli Antsla laululavale, kuhu asetati juubelitulest süüdatud küünal koos laternaga. Antsla laululava on oluline paik kogu Võrumaale – seal on peetud maakonna ainukest piirkonna laste laulu- ja tantsupäeva juba 26 aastat. Uhtjärve vabaõhulaval Urvaste kihelkonnapeo hällis esitles tule auks oma loomingut luuletaja Contra. Lõõtsal mängis Herbert Konnula, Pokud ja Puuko.

Võrumaa kuraatori Aigi Palli sõnul on kahe päevaga tulnud Võrumaal juubelitulest osa saama tuhanded inimesed, kelles mõned on käinud lausa kogu teekonna kaasas. „Mulle tundub, et inimesed on justkui olnud kloonitud – rohkelt inimesi, kelle seas näen ka juba tuttavaid nägusid, seisavad mitmetes kohtades maantee ääres, et tulele lehvitada. Samuti jõuavad need entusiastid samaaegselt kibekiiresti vahetada riided, et nii tantsida kui ka laulda,” rõõmustas Pall.

Õhtuks jõuab tuli Eesti kõige jämedama ja vanima Tamme-Lauri püha tamme juurde. Puu seisab Antsla vallas samanimelisel talumaal, mille kõrgus on 17 meetrit ja ümbermõõt rinnakõrguselt ligi kaheksa meetrit. Mitmete uurijate hinnangul on puu üle 600 aasta vana. Tamm on kujutatud ka Eesti 10-kroonisel rahatähel.

Tamme auks peetakse puu juures maha elektroonikavaba simman. „Pidu saab olema juhtmevaba, et muusika jõuaks kuulajateni täielikult naturaalsel viisi ning meenutaks meile esivanemate aegu – täpsel nii nagu peeti pidusid vanasti,” rääkis Pall. Simmanil esinevad teiste seas kohalik pilliklubi, pärimusringi lapsed, Pärliine tantsijad. Piknikulaual pakutakse koduleiba ning traditsioonilist kamajooki.

Tuli ööbib Eesti ainukeses basiilikalaadses kolmelöövilises Urvaste maakirikus. Homme saadetakse tuli Võru valla kaugeimast nurgast Kärgula külaplatsilt teele Põlvamaa poole. Tule annab naabermaakonnale üle Antsla vallavanem Avo Kirsbaum ja Võru vallavanem Kalmer Puusepp.