XXVII laulu- ja XX tantsupidu on lõppenud, minu arm jääb kestma

Eile õhtul kustus lauluväljaku tornis XXVII laulu- ja XX tantsupeo tuli, ent juubelipeo mõte “Minu arm” elab lauljate, tantsijate, muusikute ning kõikide pealtvaatajate hinges edasi. Peo kunstilised toimkonnad ja korraldajad avaldavad ühiselt tänu kõigile, kes juubelipeo võimalikuks tegid.

Kolme tantsupeo etendust külastas kokku ligi 33 000 inimest, millele lisandub pea 11 000 pealtvaatajaga peaproov-etendus. Laupäevasel laulupeo avakontserdil “Õpetajale” viibis pileti või kutsega üle 35 600 inimese ning pühapäevasel suurkontserdil ligikaudu 62 000 inimest. Rahvamuusikute neljapäeval Tallinna Metodisti kirikus antud kontserti “Kannelde öö” külastas ligi 500 inimest ning rahvamuusikute reedel toimunud tasuta peakontsert tõi Vabaduse väljaku rahvast täis.

XXVII laulupeo peadirigent Peeter Perens tänab kõiki, kes juubelilaulupeo vastu võtsid. “Eile lauluväljakule kokku tulnud rahva hulk ei ole üllatav. Eesti rahvas on vajanud laulupidu juba 150 aastat ja mulle tundub, et vajab ka edaspidi. Laupäeval ja pühapäeval kõlanud kavad on kokku pandud kolme aasta jooksul ja igal teosel on sinna jõudmiseks oma lugu. Lisaks armastatud lauludele peab laulupidu meile tooma ka uusi teoseid, mis rikastaks meie loomingut. Koori- ja orkestrimuusika on väärtus iseenesest, kuid see on ka sisu väljendus ja mul on hea meel, et kõigi eile kõlanud uute teoste heliloojad on suutnud tabada meie olemust ning need rahva poolt soojalt vastu võeti,” rääkis Perens.

“Ma olen tänulik kõige eest. Selle elu eest, mis on olnud ja mulle andnud võimaluse tantsupeo pealavastaja vastutusrikkas rollis seda kaheksakümne viie aasta pikkust lugu edasi jutustada. Olen tänulik emale, kadunud isale, vanaemale ja Aseri koolile, tänulik Viljandi kooli tantsuõpetajatele, minu tantsijatele. Lisaks tänusõnad kolleegidele laulu- ja tantsupeo sihtasutusest, kellega koos oleme viimased kümme aastat seda vankrit tagant tõuganud. Tänutunne on kõikide nende inimeste vastu, kes ükskõik kui väikesel või suurel moel on peo heaks kordaminekuks kaasa aidanud. Ainult tihedas koostöös kõigi tantsuõpetajate, tantsijate, lavastusmeeskonna ja muusikutega me selle peo koos tegime,” ütles XX tantsupeo pealavastaja Vaike Rajaste. 

Kolmandat korda toimunud rahvamuusikapeo loominguline juht Juhan Uppin tänab pillimängijaid, publikut ja kogu oma meeskonda. “Rahvamuusikapeole kohale tulnud rahvahulk kinnitas, et kõik kuus pilliliiki peavad püsima. Sel peol olid esimest korda eraldi liigina väljas ka torupillid, keda kuuleb rahvamuusikapeol kindlasti ka edaspidi,” rääkis Uppin ja lisas, et esimest korda Vabaduse väljakul korraldatud pidu õigustas end täielikult ning rahvamuusikute sõnul on leitud parim koht oma peo pidamiseks.

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Aet Maatee sõnul toimis juubelipeo sellise mahu ja suuruse juures kõik kaunilt kokku. “Kui ma enne olin õnnelik selle üle, et midagi ei juhtuks, siis nüüd tahaks olla õnnelik selle üle, mis tegelikult juhtus – need imelised etendused Kalevi staadionil ja meeliköitvad kontserdid Vabaduse väljakul ja lauluväljakul,” kinnitas Maatee.

Operatiivteenistused tänavad peolisi üksteise hoidmise eest

Kogu laulu- ja tantsupeo nädala jooksul pöörduti peo meditsiiniteenistuse poole veidi rohkem kui 5100 korda, mida on vähem kui mitmetel varasematel pidudel. “Meie hoole alt viidi haiglasse 45 inimest ning juba traditsiooniliselt läks üks laulja otse proovist ka sünnitusmajja. Laulupeo kahe kontserdi osas paistis silma see, et kaare all langemisi oli vähe, ent veidi rohkem esines jällegi südameprobleeme ja nõrkemisi. Rõõmu tegi, et inimesed võtsid kogu nädala jooksul meedikute nõuandeid ja soovitusi tõsiselt,” ütles meditsiiniteenistuse juht Erik Velleramm. 

Politseile pakkusid laulu- ja tantsupeol kõige rohkem tööd kaotatud ja leitud esemed ning eksinud lapsed ja vanurid. Kõik kadunud inimesed leiti kiirelt ning nad said koos oma kollektiivi või lähedastega pidu edasi nautida. Leitud väärtesemed, millele keegi järele ei tulnud, viidi Kesklinna politseijaoskonda. „Nii tantsupidu, rongkäik kui ka laulupidu möödusid meie jaoks ootuspäraselt ja küllaltki rahulikult. Täname kõiki, kes arvestasid suursündmusest tulenevate liikluspiirangutega ning tegid üleüldse kogu suurüritusest ise turvalise peo,“ ütles Põhja prefektuuri Kesklinna jaoskonna juht Kaido Saarniit.

Päästeameti jaoks möödus peonädal rahulikult. „Suurt rõhku panime ennekõike ennetusele, nii tuleohutuse kui ka demineerimistööde valdkonnas, mis aitas vähendada võimalike õnnetuste hulka ja tekkimise tõenäosust,“ tõdes Päästeameti Põhja päästekeskus ohutusjärelevalve büroo nõunik Ants Aguraiuja. Nii Kalevi staadionil kui ka lauluväljakul olid proovide ja kontserdite ajal valves nii päästjad kui ka demineerimiskeskuse esindajad, kes operatiivselt olukorda seirasid ning ka teistele ametkondadele vajadusel toeks olid, ennekõike näiteks meedikutele patsientide transpordil. Päästeamet soovib omalt poolt tänada kõiki pidulisi ja korraldajaid mõistva suhtumise ning hea koostöö eest, tänu millele sai juubelipidu ohutult peetud.

Juubelipidu numbrites

Laulu- ja tantsupidu kajastas Tallinnas üle 100 välisajakirjaniku. Esmakordselt õnnestus tänu heale koostööle ERRiga teostada otseülekanne laulupeo teise päeva kontserdist suure rahvusvahelise uudisteagentuuri Associated Press online kanalis. Associated Pressi reportaaž laulupeost on juba jõudnud nii Washington Posti kui sadade teiste väljaannete veergudele kogu maailmas. Kohal oli kolm Saksa telekanalit – Arte, NDR, ZDF, Soome rahvusringhääling, Läti rahvusringhääling, Hollandi Rahvusringhääling ja Tšehhi TV. Juubelipidu kajastavad ka New York Times, Economist, Forbes. Iiri raadio, Deutschlandfunk ja Radio Bremen valmistavad ette pikemaid raadiodokumentaale. Soome ajalehtedes Helsingin Sanomat ja Iltalehti ilmusid juba peonädalal ettevaatavad lood, kohal oli 21 Soome ajakirjanikku, kelle kajastused ilmuvad ka paljudes regionaalsetes väljaannetes.  

Kokku kuulus laulu- ja tantsupeo tugimeeskonda ca 2000 inimest. Kõige rohkem oli meedikuid, kokku üle 200 inimese, ning 130 naiskodukaitsjat ja kaitseliitlast, kes ühisel jõul jagasid nädala jooksul välja 180 000 lõunasuppi. 

XXVII laulupeol osales 1020 kollektiivi, kuhu kuulus koos saatjatega enam kui 32 302 peolist. XX tantsupeol osales 713 kollektiivi, kuhu kuulus koos saatjate ja tantsijatega 11 500 peolist. Rahvamuusikapeol esines 74 kollektiivi, kuhu kuulus 800 pillimängijat. Laupäevases rongkäigus marssis enam kui 47 000 inimest. Laulupeo ava- ja põhikontserdi kavas oli 64 teost, tantsupeo kavas 28 tantsu ja rahvamuusikute peakontserdi kavas oli 28 tantsu ning rahvamuusikute peakontserdi kavas 33 pillipala.

Juubelipeole eelnes 33 päeva kestnud Tule Tulemine, mis 4200 kilomeetri pikkusel teekonnal Tartust Tallinnasse kohtus vallast.valda ja käest-kätte liikudes enam kui 450 sündmusel saja tuhande inimesega ning kandis laulupeo igavikulisi sõnumeid igasse eestimaa kodusse.