Laulu- ja tantsupeo alguseni
16päeva 15tundi 02minutit 25sekundit

Lahutamatu kooslus – Gustav Ernesaks ja laulupidu

12. detsembril möödus 110 aastat Gustav Ernesaksa sünnist, kelle looming on lahutamatu osa laulupidudest. Ernesaks oli alates XII laulupeost 1947. aastal kuni XXI laulupeoni 1990. aastal kõigil üldlaulupidude üld- või aujuht. Tema looming kõlas esimest korda laulupeol aga juba varem: 1938. aastal, mil toimus XI laulupidu, oli naiskooride kavas “Noor kevade” (sõnad Juhan Liiv) ja meeskoorid laulsid “Hakkame, mehed, minema!” (sõnad rahvaluule). Mida pajatab sellest 1938. aasta Postimees?

Allikas: XI üldlaulupidu, Valga Muuseum VaM F 676:43

“Üldlaulupeo esimene kontsert, wõidupühal, oli lauluwäljakule kokku tulnud suured rahwahulgad. Juba ammu enne kontserdi algust algas suur rahwawool Kadrioru lauluwäljakule* ja see jätkus weel siis, kui juba lawalt kõlasid wõimsad lauluhelid. /—/ Lühema waheaja järel asuwad laululawale üldnaiskoorid. Neilt esitatakse 4 laulu. W. Nerepi ja prof. J. Aawiku juhatusel. Naiskoorid laulawad: T. Wettiku “Mu sünnimaa”, G. Ernesakas “Noor kewad”, J. Aawiku “Koots-kull” ja E. Oja “Wares waga linnukene”. Eriti näib meeldiwat Ernesaksa hoogus “Noor kewad” ja wäljakutsutud autor juhatab ise teistkordselt ettekannet. Ka Wettiku ja Oja laulude puhul on soow näha autoreid, kuid need soowid ei lea täitmist. J. Aawiku “Koots-kull” helilooja enda juhatusel saab ka rohke kiituse osaliseks. /—/

Laulupeo teine päew möödus Tallinnas suure tuule all. /—/ Kuigi tuul oli kaunis tugew, ei takistanud see laulupeo muusikalist kuulamist. Tuul puhus laululawalt kuulajate suunas, ajades rahwamere kohal kiirelt edasi walgeid pilwerünkasid ning tuues ühtlasi kuulajaile kooride wõimsaid muusikahelisid. /—/

Edasi esines kontserdi esimeses osas üldmeeskoor. Marssides laululawale alt kahest küljest korraga, saab meeskoor terwitawate aplodismentide osaliseks ja rohkeid kiiduawaldusi kutsuwad esile ka meeskoori ettekanded. Pooled ettekanded tulewad kordamisele ja lõpuks annab koor paar lisapala.

Esimestena kannab meeskoor ette K. Türnpu “Walwuri” E. Aawa juhatusel ja E. Tubina “Karjase laulu” J. Simmi juhatusel. Edasi tuleb ettekandmisele J. Simmi enda “Mulgimaale”, kutsudes esile rohkeid kiiduawaldusi. J. Simm tahab juhatajapuldilt lahkuda, kuid publik nõuab kordamist, mis järgnebki. Mulgimaale pühendatud meeleolukast laulust on eriti waimustatud laulupeol wiibiwad mulgid, ning kostab hüüdeid: “Elagu mulgid!”

Järgnevalt lauluab meeskoor E. Aawa juhatusel A. Kapi “Mu süda”, mille järel kuulajaskonda haarab E. Wõrgu mehine “Lahingu ratsud”. Wiimast tuleb korrata. Rahwa wiib waimustusse, nagu harilikelgi kontsertidel, G. Ernesaksa “Hakkame, mehed, minema!”, mis on kawas meeskoori wiimaseks palaks. Laululue saawad osaks rohked kiiduawaldused ja nõutakse autorit. Wiimane ilmubki ja tänab publikut, kuid juhatama ta siiski ei lähe. Koor kordab laulu E. Aawa juhatusel.

Wäljaspool kawa laulab siis meeskoor weel K. A. Hermanni “Isamaa ilu hoieldes” ja M. Härma “Meeste laulu”, saades rohkete kiiduawalduste osaliseks.”

* Kadrioru lauluväljakuks kutsutakse sama kohta, kus tänagi laulupeod toimuvad. Esimest korda toimus selles kohas üldlaulupidu 1928. aastal.

Tervet lehenumbrit saab sirvida siin.