Laulu- ja tantsupeo alguseni
68päeva 21tundi 46minutit 10sekundit

„Laulupidu 150. Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta“ sünnib koostöös Eesti Kooriühingu ja ERRSiga

Ehkki juubeliaasta algatajaks on Kultuuriministeerium ja eestvedajaks Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, aitavad teema-aastat korraldada Eesti Kooriühing ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS). Tutvustame lähemalt, millega mõlemad organisatsioonid igapäevaselt tegelevad.

Eesti Kooriühing on koori- ja puhkpilliliikumise eest hoolitsev ja vastutav katusorganisatsioon Eestis. Kooriühingusse kuuluvad Eesti Meestelaulu Selts, Eesti Naislaulu Selts, Eesti Segakooride Liit, Eesti Kammerkooride Liit, Eesti Puhkpillimuusika Ühing, Eesti Koorijuhtide Liit ja Eesti Muusikaõpetajate Liit. Lisaks on Eesti Kooriühingul koolikooride sektsioon, mis kannab hoolt mudilas-, laste- ja noortekooride eest.

Kooriühing tutvustab Eesti rahvakultuuri maailmas ning loob suhteid sama valdkonna organisatsioonidega väljaspool Eestit. Kooriühing vastutab laulupidude traditsiooni sisulise külje eest ja toetab ettevalmistustes Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA-d.

Oma eesmärkide saavutamiseks on Eesti Kooriühingul kandev roll ka info kogumisel ja talletamisel. „Oma eesmärkide saavutamiseks peame valdkonnas olulise talletamiseks andmebaase, korraldame laulupäevi, kontserte ja festivale ning analüüsime koorivaldkonnas toimuvaid protsesse,“ räägib Kooriühingu tegevjuht Kaie Tanner.

Sisuliselt on Kooriühingu näol tegemist Eesti suurima ja olulisema koorimuusika katusorganisatsiooniga. „Käime ringi, et tutvustada Eesti rahvakultuuri ja luua suhteid valdkonnas oluliste organisatsioonidega ka väljaspool Eestit,“ räägib Tanner.

Koostöös Rahvakultuuri Keskusega kureerib Eesti Kooriühing ka mentorkoolituste programmi maakondades. Ühes Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA-ga veab Kooriühing eest ka kooride riigitoetuste programmi.

Eesti Kooriühing on Euroopa Kooriühingu Europa Cantat, Rahvusvahelise Koorimuusika Föderatsiooni, Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Muusikaettevõtluse Arenduskeskuse liige. Kooriühingu eestveetav Tallinna Rahvusvaheline Koorifestival kuulub Rahvusvahelisse Koorifestivalide Assotsiatsiooni (CFN).

Alates 2004. aastast annab Eesti Kooriühing välja ka koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiaid.

Eesti Kooriühingu kohta leiab rohkem infot siit.

 

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS)on rahvatantsu- ja rahvamuusika liikumist koondav organisatsioon. ERRS on rahvatantsu ja -muusika harrastajate ning kollektiivide ja juhendajate ühendus, mis tegeleb ala säilitamise, talletamise ja arendamisega.

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts tegutseb selle nimel, et rahvatantsu ja -muusika valdkond oleks Eestis hoitud, hinnatud ja elujõuline. ERRSi missioon on aidata kaasa Eesti rahvusliku identiteedi säilimisele ja arengule läbi Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika väärtustamise, säilitamise, arendamise, teadvustamise ja levitamise nii Eestimaal kui väljaspool. ERRS tegutseb aktiivselt UNESCO kaitse all oleva laulu- ja tantsupeoprotsessi kui Eesti ühe olulise kultuurimärgi säilimisel ja arendamisel.

ERRS on peamine partner Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele (ELT SA) noorte ja üldtantsupidude korraldamisel. ERRSi sooviks on aidata kaasa tantsurühmade arvu ja kvaliteedi tõstmisele. Koostöös Rahvakultuuri Keskusega korraldatakse erinevaid koolituspäevi ja seminare.

Suuremaid valdkonnas toimunud ja toimuvaid sündmusi on üldlaulu- ja tantsupidu, noorte laulu- ja tantsupidu, Soome-Eesti tantsupidu, Eesti meeste tantsupidu, Eesti naiste tantsupidu, vabariiklik koolinoorte rahvatantsufestival, TeateTants, Tuhamägede tantsupidu, võistutantsimised, uute tantsude konkursid.

ERRS viib ellu mitmeid programme ja projekte olles rahvakultuuri mentorprogrammi koordineerija rahvatantsuõpetajatele, rahvamuusikaõpetajatele ning ka pillimeestele. Lisaks sellele administreerib rahvatantsu kollektiivide tegevustoetuste programmi. ERRS on rahvatantsuspetsialisti kutse andja.

ERRS asutati 10. detsembril 1988. aastal. ERRSi tegevust juhib valitud juhatus, mille esimeesteks on olnud Anti Kalamees (1988-1989), Ülo Luht (1989-93, rahvatants), Ahto Nurk (1989-93 rahvamuusika), Valdo Rebane (1993-2002) ja Kalev Järvela (alates 2002).

ERRSi kohta leiab rohkem infot siit.