Veel on võimalus ühineda ERMi projektiga „Ajarännak 1869“
Eelmisel sügisel alustatud ERMi ajarännak 1869. aastasse on jõudnud ettevalmistustega järgmise etapini. Jaanuaris alustatakse ajarännaku mängu stsenaariumi kirjutamist, mis valmib veebruaris. Ajarännakud üle Eesti toimuvad 2.-4. maini 2019.
ERMi eestvedamisel korraldatakse ajarännakut teist korda. Ajarännaku projektijuht Kaari Siemeri sõnul on huvi seekordse ajarännaku vastu olnud meeldivalt suur. “Novembris korraldatud koolitustel osales kokku enam kui 60 inimest, kellest suur hulk esindasid erinevaid organisatsioone,” rõõmustab Kaari suure huvi üle.
Kaari sõnul on sel korralprojektiga ühinenud eelkõige mitmeid muuseume. „Muuseumitest on ajarännakuvastu huvi üles näidanud näiteks Fotomuuseum, Eesti Vabaõhumuuseum, Tallinna linnamuuseum, Põlva Talurahvamuuseum, Eesti Maateemuuseum. Lisaks on projektiga liitunud mitmete üldhariduskoolide ajalooõpetajad, kes mais oma õpilasele ajarännakuid korraldada plaanivad,” räägib Kaari. Muuseumite suurt huvi hindab Kaari ainult positiivseks ja usub, et möödunud aastal korraldatud esimest korda toimunud ajarännak on nüüdseks ka oma metoodika poolest rohkem levinud. „Usun, et I laulupeo eelne aeg puudutab sel aastal kindlasti ka rohkem inimesi ja organisatsioone.“
Kui novembris toimus metoodika koolitus mängujuhtidele, siis alustati jaanuaris üheskoos mängu stsenaariumi kirjutamist. „Stsenaariumi kirjutame koos kõigi mängujuhtidega. Stsenaariumi eesmärk on mõelda läbi kindlad 4-5 aruteluteemat, mille üle mängus osalejad arutlema hakkavad,“ räägib Kaari. Stsenaariumi esimene ühiskirjutamine toimus 16. jaanuaril Tartus, teine 30. jaanuaril Tallinnas.
Ajarännaku saab korraldada oma kodukohas igaüks ise. „Meie anname mängujuhtidele omalt poolt kätte vajalikud tööriistad ja metoodika, millega igaüks vahemikus 2.-4 maini oma koolis, muuseumis või sõpruskonnas ajarännaku esimese laulupeo eelsesse aega korraldada saab,“ rääkis Kaari.
Ühiselt mängujuhtidega kirjutatud stsenaarium annab aruteluteemad, mille üle osalejad arutlevad ja lahendusi otsivad. „Ajarännaku olukord näeb ette kooriproovi, mis toimub umbes kuu aega enne laulupidu. Koorid tulevad kokku, et peale proovi arutleda, kas ja kuidas peole minnakse, mida lauldakse ja muu oluline, mis vajas sel ettevalmistusel otsustamist. Osalejad peavad aruteludest arvestama sellega, mis sel ajal toimus nii päevapoliitikas kui seda, millised olid ajastule omased normid, reeglid ja võimalused,“ selgitab Kaari ajarännaku kontseptsiooni. Ühe ajarännaku pikkus on erinev ja võib sõltuda nii osalejate arvust kui sellest, kui põhjalikud arutelud on.
Möödunud aastal Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi eestvedamisel toimunud esimene üle-eestiline projekt “Ajarännak 1918” on nomineeritud Eesti Muuseumide Aastaauhinnale hariduse kategoorias. Esimesel ajarännakul osales üle 8400 õpilase ja huvilise üle Eesti.
Projektiga liitumiseks kirjuta hariduskeskus@erm.ee.
Ajarännaku kohta saab rohkem lugeda siit.