Esimese laulupeo luba tuli oodata kuid
Autor: Alo Põldmäe, helilooja
Allikas: Tartu Postimees, 22.06.2018
Eesti esimese üldlaulupeo idee autori Johann Voldemar Jannseni ettepanekul sai peo peakorraldajaks 1865. aastal Tartus asutatud Vanemuise selts. Sellega oli otsustatud ka peo toimumise koht – Tartu. Juunis 1868 oli peoni jäänud täpselt üks aasta. Mis oli selleks ajaks tehtud ja mis tegi korraldajaile kõige enam peavalu?
Luba viibib
Seltsi poolt loataotluse saatmisest Riiga Liivimaa tsiviilkubernerile August von Oettingenile oli möödas 14 kuud, kuid vastust ei olnud tulnud. Hoolimata sellest, et plaanitav laulupidu pühendati Liivimaa pärisorjusest vabastamise 50. aastapäevale. Loata ei saanud aga pidu pidada.
Laulupeo vastu olid eelkõige baltisaksa ringkonnad. Nemad mõjutasid võime loa viivitamisega, nii saadi kahjustada peo ettevalmistamist. Tajuti, et nii suure rahvusliku üritusega kaasnev tõusulaine võib tsaarivõimult väljakaubeldud «Balti erikorra» võimu kõvasti kahandada. (See kahtlus osutuski tõeks.)
Selgus veel, et kubernerid olid vahetunud ja uued võimud polnud laulupeost midagi kuulnud. Tuli saata uus palvekiri.
Et peo korraldustoimkondi veel polnud, võttis Jannsen riski ja hakkas ettevalmistu- si juhtima 1868. aasta suve algul Tartus Tiigi tänavale ostetud uuest kodust. Sellest sai peagi mitteametlik «laulupeostaap».
Selles majas koostatud üleskutsed saadeti nii kirjaga kui ka Eesti Postimehe vahendusel Eesti- ja Liivimaa paikadesse, kus tegutsesid aktiivsemad koolmeistrid ja köstrid ning nende juhitavad laulukoorid.
Laulude valimine
Jannsen lähtus laulupeorepertuaari puhul reaalsusest – valis laulud, mis olid olemas. See aga tähendas saksa heliloojate käiberepertuaari. Eesti oma heliloomingut ju veel polnud.
Kuid nii ühekülgse kavaga ei soovinud leppida ei Jannseni paremaks käeks tõusnud tütar Lydia Koidula ega laulupeoideega haakunud Carl Robert Jakobson. Abi otsiti Soomest ja hiljuti Valga Cimze seminari lõpetanud noorelt heliloojalt Aleksander Kunileult.
Soome professor ja ühiskonnategelane Yrjö Sakari Yrjö-Koskinen saatis Tartusse mitmeid soome rahva- ja koorilaulude kogumikke. Sealt saadi täiendust laulupeole ja Kunileiule eeskujusid originaalloominguks.
Aga juba varem oli Jannseni kodus kogumik, milles soome helilooja Fredrik Paciuse laul «Maamme». See laul sai esimese üldlaulupeo lauluna Jannsenilt eestikeelsed sõnad. Tänini on Jannseni tekst oma selguses ja lihtsuses kasutusel viimase sõnani muutumatul kujul Eesti riigihümnina pealkirja all «Mu isamaa, mu õnn ja rõõm».
Jannseni eelistus
Järjest selgemalt ilmnes, et Jannsen hakkas laulupeo osalistena eelistama meeskoore. Ta ei öelnud seda mõtet veel otse välja, kuid mitmed märgid viitasid sellele. Meeskooride eelistamine oli vastuolus eesti kooriliikumise senise arenguga. Rahva muusikatraditsioonis olid nais- ja meeshääled võrdsed, ka kooli- ja kirikukoorides.
Vanemuise seltsi koor oli Tartu regiooni ainuke meeskoor. Selle õlule Jannsen meeskooride asutamise buumi raskuse panigi ja tõestas veenvalt, kui suur mõjujõud võib olla ühiskonnas oma sihtide nimel jäägitult tegutseval isiksusel.
Artikkel avaldati esialgselt Tartu Postimehes 22.06.2018.
