Kuidas inglise keeles ilmarattast ja Aatomikust rääkida

Laulu- ja tantsupeo vaatajaskonna hulgas on palju väliskülalisi, kes jälgivad kontserte inglise keelde tõlgitud kavast. Seekordse peo kavad tõlkis Ülle Leis, tõlk, tõlkija, koolitaja ja Postimehe kolumnist ning äsjailmunud “Võõrkeelse suhtluse käsiraamatu”autor. Selles töös aitas teda väärtusliku nõuga inglise tõlk Toby Screech.

Peo kavas on nii uudisloomingut, mille pealkirju seni tõlgitud pole, kui ka teoseid, mille pealkirjadest on juba liikvel tõlkeid (plaatidel, kontserdikavades jm) ja vahel ka mitmeid versioone. Suurim tõlgete varaait on Eesti Muusika Infokeskus, kelle põhitöö on  eesti muusika kohta info kogumine ja levitamine, kuid kes on selle kõrval teinud ära tõelise vägitöö ja tõlkinud umbes 40-50 tuhat pealkirja. Laulupeo kava tõlkimine oli nii põnev ja õpetlik, et sellest sai omaette lugu “Kuidas hiinlasi suusatama õpetada”Ülle Leisi populaarses “Tõlkes leitud Eesti” kolumnis ning ka intervjuu Klassikaraadios. Avaldame siin Postimehes ilmunud arvamusloo.

***

„Selleks, et pekinglasi suusatama õpetada, tuleb neile alustuseks rääkida, mida suusatamine tähendab. Järgmiseks on vaja lund hankida.“ Nii kirjutas Soome päevaleht Helsingin Sanomat Hiina otsusest talispordimaaks saada ning soomlaste abist hiinlastele.

Teile võib jääda mulje, et spordiuudised on eksikombel tõlkimise rubriiki sattunud. Aga tegelikult saab nende kahe vahel paralleelle tõmmata küll, sest ka tõlkimise õpetamisel peab alustuseks looma ettekujutuse, mida tõlkimine tähendab ning siis leidma tõlkelume, mille peal harjutada.

Lumeks valisin ma laulupealkirjad. Sõnade arvu peetakse tihti tõlketöö suuruse ja raskuse põhinäitajaks. Mõnesõnaliste pealkirjade (muusika- või kunstiteosed) tõlkimine võib seega tunduda kukepeana.  Tegelikkus on pigem vastupidine – paarile sõnale võib kuluda rohkem ajuragistamist kui paarile leheküljele. Miks nii?

Esiteks võib osutuda mõistatuseks lähtetekst: ühte sõna ning isegi mitmesõnalist pealkirja võib sageli mitut moodi mõista. Pealkirju tõlkides on hädavajalik ka laulutekst, kuid seegi võib olla väga mitmekihiline, täpselt nagu Mart Juure ja Andrus Kivirähu jutt viimases „Rahva Oma Kaitse“ saates, ning sugugi mitte lihtsalt avaneda. Isegi kui saame aru, et laulutekst ei tähenda A-d ega B-d, võib ikkagi jääda üles küsimus, et mida see siis tähendab.

Teiseks pähkliks on tõlkimine. Pealkiri võib võõrkeelsele kuulajale  olla ainus “lukuauk”, millest teose sisse piiluda. Ruum (sõnade arv) on piiratud ning sinna tuleb mahutada lugejale arusaadav tõlge, või nuputada sisu kokkuvõttev „alternatiivpealkiri“, kui esimene valik peaks võimatuks osutuma. Mida lühem on tekst, seda suurem on iga sõna roll ja mõju. Üks ebaõnnestunult valitud sõna kahesõnalises tõlkes tähendab seda, et kogu tekst on untsus.

Kõik see muudab pealkirjade tõlkimise väga põnevaks mängumaaks.

Milline suusarada viib ilmaratta ja Aatomikuni?

Laulu „Ilmaratas“ tõlkides pole vähimatki kasu sellest, kui teame võõrkeelseid vasteid sõnadele ilm (mis võib tähendada seda ilma, millest räägitakse ilmateates, või (maa)ilma, milles me elame) ja ratas. „Võõrkeelde tõlkimine ei alga mitte võõrkeele sõnade otsimisest, vaid hoopis eestikeelse mõtte mõistmisest,“ kirjutasin loos „Tagauksest Soome“. Aga mis on ilmaratas? Õigekeelsussõnastikus on ilmaratas„vaateratas, maaga risti pöörlev karussell“, nagu näiteks London Eye.  Sel juhul saaks pealkirja tõlkida Observation Wheel. Aga millegipärast tundub, et see ei klapi. Minul laulusõnu ees ei olnud ning seetõttu küsisin teed tellijalt, kes ütles, et ilmaratas on päike ehk The Sun.

„Aatomiku laulu“ tõlkimine võib tunduda lihtsam, sest Aatomik on nimi ja sõna laul vastet teame kõik. Aga nagu kirjutasin loos „Vana hobusekronuga kavalate sipelgate maale“, ei saa nimesid kaugeltki alati ühest keelest teise kopeerida.  Kõigepealt võiks uurida, kes see Aatomik on, ning kui selgub, et aatomipoiss, siis võib sobida The Song of the Atom Boy.

Instrumentaalpaladel laulusõnu pole. Tuntumate teoste kohta leiab kergesti infot ning seetõttu on arusaamatu, kuidas sai ühes kontserdikavas tõlkida „Porilaste marsi“ inglise keelde March of the Blowflies (’porikärbeste marss’), kui guugeldades tuleb kohe välja, et see on Soome Kaitseväe ja Eesti Kaitseväe marss ning on tõlgitud March of the Men of Pori (’Pori linna meeste marss’).  Aga kes ütleks, kas Orja torupillivalts on seotud orjaga või hoopis Orja-nimelise kohaga? See küsimus tegi ära pika ringi, kuni sain Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivilt vastuse (suur tänu), et ilmselt on jutt ikkagi orjast. Eesti Kohanimede andmebaasis pole ühtegi Orja-nimelist kohta.

Miks ei saa plastikgraanulitel suusatada?

Soomlastel oli hiinlastele tükk tegu selgitada, miks ei sobi suusatamiseks hiinlaste pakutud alternatiivid, näiteks plastikgraanulid, mis ei sula ning näevad kõigele lisaks ka lumena välja. Veel selgus, et kui Hiinas midagi muudetakse, siis tähendaks see automaatselt möönmist, et varem tehti valesti. Selline asi aga sealsesse kultuuri ei sobi.

Tõlgete juures võib kliendil tekkida küsimus, miks tõlkes pole täpselt järgitud eestikeelse pealkirja sõnu, sõnade arvu jmt., nagu olen kirjutanud loos Viis müüti tõlkimisest ja Mehest, kes paremale pöörates vasakule keeras. Võõrkeelne publik hindab aga tõlget hoopiski mitte selle järgi, kui kindlalt on  klammerdutud eestikeelsete sõnade külge. Minagi lasin enda tõlgitud pealkirjad üle vaadata ühel inglise tõlgil ja sain terve rea häid nõuandeid. Kui saadaval on parem vaste, siis võiks ka seda kasutada, ning lähtuda seejuures soome ja mitte hiina tavadest.

Piiblitekstid jm religioossed tekstid on ülihea materjal sama sisu erineva sõnastuse  võrdlemiseks eri keeltes. Neid ei tasuks hakata ise tõlkima, vaid tuleks otsida üles olemasolevad tõlked (versioone on rohkem kui üks). “Nüüd ole, Jeesus, kiidetud” on näiteks tõlgitud O Jesus Christ, All Praise to Thee. Samas on see laul levinud ka teiste pealkirjade all  – May Jesus Now Be Praised ja May Jesus, Thee Be Praised. Mitme variandi puhul võiks võimalusel konsulteerida autoriga ja kasutada tema eelistatud varianti.

Väga oluline on arvestada tõlke kasutajat. Näiteks „Naerulohkudega maailma“ võiks tõlkida A Dimpled World, aga kui kontserti kuulab palju turiste, kelle emakeel pole inglise keel, võib olla turvalisem A World Smiling with Dimples, kust on aru saada põhiline – et maailm naeratab.

„Kodumaise viisi“ vastena on liikvel Homeland Tune, mis kõlab inglise keeles väga kummaliselt. Sõna ‘homeland’ on kasutusel peamiselt nimisõnana ning sõnal tune on luulelisem sünonüüm – melody. Meil pole 19. sajandi tsensuuri, mille tõttu tuli lauludes  Eestimaa asendada laiema tähendusega sõnaga isamaa, nagu kirjutas Malle Salupere. Kodumaine tähendab eestimaist. Niisiis  sobib Estonian Melody.

Mitte vähemtähtis on soovimatu kõrvaltähenduse välistamine. Meil on palju laule isamaast. Inglise keeles on küll olemas sõna fatherland, kuid  sellel on paraku kõrvaltähendus – seos Hitleri-aegse Saksamaaga. Seepärast on isamaa paremad vasted Land of my fathers ja native land.

Pealkirjade kõla ja luulelisus võib olla pärit sõnadest, aga ka teose ajaloost, ning kuidagi tuleb see tõlkes üles leida. Eesti keeleski on vahe, kas öelda „Ta lendab mesipuu poole“ või „Ta lendab mesilastaru poole“. Võrreldes tõlkega He Flies Towards the Beehive kõlab märksa luulelisemalt ja ka loomulikumalt Like a Homing Bee. „Mu isamaa on minu arm“ ei ole võrreldav tõdemusega See auto on minu oma või Pliiats on pruun. Seega on pealkiri auga ära teeninud kõlavama tõlke, näiteks  The Land of my Fathers, the Land that I Love.

Hiina lapsevanemad on lapsi õpetanud soomlasi kritiseerinud selle eest, et lastel paistab olevat treeningutel liiga tore olla. Tänases külalistunnis kuuldud naerupahvakute põhjal pean ilmselt leppima tõsiasjaga, et Hiina ma õpetajaks ei sobiks. Eks näe, mismoodi Eestis selle asjaga on.