Laulu- ja tantsupeo alguseni
68päeva 21tundi 46minutit 37sekundit

Põltsamaal algab laulu- ja tantsupeo supitegu

Laulu- ja tantsupeo suurtoetaja Põltsamaa jagab suvisel juubelipeol välja 180 000 supiportsjonit. Poelettidele jõuab ostmiseks kokku kuus suppi, mis kannavad nimesid “Laulupeo seljanka”, “Tantsupeo borš”, “Kaerajaani hapukapsaborš”, „Labajala hernesupp“, “Kunglarahva frikadellisupp” ja “Rahvaviisi rassolnik”. Kuuest supist jõuavad peoliste menüüsse kolm.

“Kõik peosupid on saanud endale tänavuse peo motiivides kujunduse ja loomulikult on kõigil ka lihtsalt avatav purgikaas. Peosupid on hea võimalus kogu Eesti rahvale saada osa tänavusest juubelipeost,” rääkis Põltsamaa supitootmise turundusjuht Marek Viilol.

Traditsioonilistest maitsetest inspireerituna serveeritakse tänavu peolistele värskekapsasuppi, hernesuppi ja seljankat. Esmakordselt pakutakse selle aasta laulu- ja tantsupeolistele ka kahte erinevat 100 protsenti taimsetest koostisainetest valminud suppi. “Taimse toidu eelistamine on kogu maailmas kasvav trend. Kaasaegse ja innovaatilise toidutootjana pakume seda nüüd valikuna ka 45 000 peolisele,” rääkis Viilol. Täielikult taimsete suppidena serveeritakse peolistele rassolnikut ja läätse-köögivilja suppi.

Kokku valmib 30 tonnist eestimaisest köögiviljast ja lihast 180 000 supiportsjonit, millega toidetakse peonädalal ära 45 000 laulu- ja tantsupeolist. Selle eest, et supp peoliste kaussidesse jõuaks, hoolitsevad ka tänavu naiskodukaitsjad. Suppide valmistamine algab mai alguses.

Ajaloolase Anu Kannikese sõnul oli supp ka 150 aastat tagasi talupojakultuuris päeva tähtsaim söögikord. Sestap kannavad supid laulu- ja tantsupidude traditsioonis olulist rolli.

Anu Kannike

“Suppi keedeti mitmeks päevaks ette, kõige levinumad olid herne-, oa-, läätse- ja hapukapsasupp, osades peredes söödi juba ka kartulisuppi. Kahjuks pole dokumentides säilinud infot selle kohta, mida sõid laulupeolised 1869. aastal, tõenäoliselt võtsid oma toidumoona kodust kaasa, aga teada on, et 90 kopika eest sai osaleda Vanemuise seltsimajas toimunud pidusöögil,” rääkis Kannike eestlaste supi söömise traditsioonist.

Täielikult on uuenenud ka toidunõud, mis esmakordselt on valmistatud kiiresti taastuvast taimsest toorainest (maisist ja puidust). Kartongist supikausside jaoks vajaminev puit pärineb vastutustundlikult majandatud metsast ja osaliselt kasutatakse ka taaskasutatud kartongi. Supilusikate tooraineks on mais.  Kõik nõud vastavad toiduohutusnõudele ja standarditele ning on kontrollitud tingimustes tööstuslikult komposteeritavad, lagunedes 12 nädalaga. Tootjaks Suurbritannia ettevõte Vegware, mille peakontor asub Šotimaal.

Põltsamaa on XXVII laulu- ja XX tantsupeo „Minu arm“ suurtoetaja ning laulu- ja tantsupidude pikaajaline toitlustaja, kes on pidulisi toitnud 2007., 2009., 2011., 2014. ja 2017. aastal.

Vaata pildigaleriid 2. aprillil toimunud üritusest siit.