Priiusepäevaks sündis uus laul

Autor: Rita Puidet, Tartu Maarja kirik

I üldlaulupeoks sündis eesti rahva jaoks ainukordne laul „Mu isamaa on minu arm“.

On erakordsete juubelite aasta. Tänavu möödub 200 aastat Liivimaa talurahvaseaduse vastuvõtmisest – on priiuse aasta. Ja on laulupeo aasta, sest esimene üldlaulupidu 1869. aastal toimus just eesti rahva pärisorjusest vabastamise tähistamiseks. Ei tohi unustada sedagi, et oli ja on postipapa Johann Voldemar Jannseni juubeliaasta (1819–1890).

Kui Jannsen asus pidu hooga ette valmistama, leidis ta, et kõige õigem on pärisorjusest vabaks saamist tähistada lauldes. Jannsen võttis eeskujuks saksa repertuaari, kuid Carl Robert Jakobson, kelle postipapa oli pidukomiteesse appi palunud, soovis peol kuulda ka algupäraseid viise.

Märtsis 1869 kutsus pidukomitee peo teiseks üldjuhiks Aleksander Kunileiu (õigesti Aleksander Saebelmann). Viimane oli just komponeerinud paar laulu Lydia Koidula sõnadele, sh „Mu isamaa on minu arm“. Kunileid saatis laulu Jakobsonile tutvumiseks ja viimane oli laulust vaimustuses, kirjutab Rudolf Põldmäe raamatus „Esimene Eesti üldlaulupidu“ (Eesti Raamat, 1969). Komitee oli juba lauluga tutvunud ja selle laulupeo kavasse võtnud. Algselt segakoorile mõeldud laul seati ümber meeskoorile.

XII üldlaulupeol 1947 kanti aga ette laulu uus versioon, mille komponeeris Gustav Ernesaks. Helilooja on dateerinud laulu valmimisajaks 4. märtsi 1944. Nii et ka sellel on vanust märkimisväärselt 75 aastat. Järgmisel laulupeol 1950 oli laul küll trükitud, ent liiga rahvusliku hoiaku tõttu esitamisele ei tulnud. Ent laulu ei unustatud ja 1960 esitasid koorid armastatud laulu spontaanselt laulupeo lõpulauluna. Laul omandas sestpeale rahva seas hümni staatuse.

Lugu on sündinud Tartu Maarja kiriku poolt, mida nimetatakse ka laulupidude hälliks, laulupeokirikuks. Just seal toimus I üldlaulupeo ühendkooride peaproov ning I laulupidu kuulutati avatuks just Tartu Maarja kiriku tornist. Kontsert toimub seal ka tänavu, mil möödub 150 aastat esimesest laulupeost.

Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus kogub sihtotstarbelisi annetusi kiriku taastamiseks. Nimelise annetuse saab teha Sihtasutuse Swedbanki kontole EE132200221021269201.

Maarja kiriku taastamisele annetuste kogumiseks on avatud ka annetustelefonid. Anonüümse annetuse saab teha helistades 900 1842 annetad 5 eurot, 900 1941 annetad 10 eurot, 900 2019 annetad 50 eurot.

Annetusteks avatud telefoninumbridki ei ole valitud juhuslikult: 1842. aastal õnnistati Maarja kirik, 1941. aastal hävis kirik II Maailmasõjas ning 2019. aastal loodab kogudus oma kiriku taastada. Maarja kiriku ajaloo kohta saab lugeda siit: http://tartumaarja.eelk.ee/ajalugu/.