Laulu- ja tantsupeo alguseni
10päeva 00tundi 46minutit 18sekundit

Saame tuttavaks: pererühmade liigijuht Kalev Järvela

LIIGIJUHT Kalev Järvela

XX tantsupeo pererühmade liigijuht Kalev Järvela jagab oma mõtteid eesootava peoga seotud ootustest, repertuaarist ja mälestustest.

Mis on Sinu lugu? Kuidas jõudsid tantsuni ja mis on Sind selle juures hoidnud?

Tantsuni jõudsin kaudselt juba põhikoolis. Sel ajal huvitas mind küll rohkem teatritegemine, mille kõrvalt sai õpitud ka liikumist. Sealt edasi hakkasin juba ka rahvatantsuga tegelema. Tantsuerialaga süvitsi läksin kõrgkoolis, kuhu asusin peale kooli õppima ja mille ka lõpetasin.

Tantsu juures on mind hoidnud eelkõige inimesed, kellega koos olen saanud töötada. On hea ja inspireeriv näha, kui tantsijal läheb hästi, ta areneb ja liigub pidevalt edasi. Sellest saadud töörõõm hoiab ka mind selle eriala juures.

See on kutse, mida ei saa pooleli jätta, kuna sealseid protsesse ei ole võimalik peatada. Praktilise poole pealt on sageli käimas mitmeid töid ja ettevalmistusi.

Mida tähendab Sinu jaoks järgmise peo juhtmõte “Minu arm”? Kuidas oled selle enda jaoks lahti mõtestanud? Millega see Sinu jaoks seostub?

Selle peo juhtmõte on minu jaoks väga mitmetähenduslik.

Minu jaoks on minu arm me lapsed. Juhatan sel peol esimest korda peole tulevaid pererühmi, kus tantsivad lapsed ja täiskasvanud koos. Tänu sellele liigile tekkis üle Eesti juurde väga palju tantsurühmi, mis on tõelistest peredest moodustatud. Nüüd on võimalik tantsupeole tulla ka väiksemate piirkondade lastel ja näha, mida tähendab tantsupidu.

Lisaks ei saa juhtmõtte „minu arm“ puhul mööda ka laulust, kus see tähistab kodu ja Eestit. Ka see on seotud lastega. Eestit ilma lasteta ei ole ja meie praegust elu võib vaadata kui laenu, mille võtame oma lastelt tuleviku nimel. Me kodu on meile laenuks antud, mida hoiavad edasi meie lapsed.

Millise ootusega lähed vastu tänavusele laulu- ja tantsupeole?

Ma olen osalenud mitmetel pidudel, mistõttu midagi konkreetset välja ei oska tuua. Loodan, et suvine pidu on suurejooneline. Ta on üks märk meie teetähisel, mis teeb ta veelgi uhkemaks ja olulisemaks kui muidu. Vaadates varasemaid pidusid, siis tekib küsimus, kas on võimalik veel suuremaks ja uhkemaks minna, kuid eks peame selleks suveni ootama.

Mida ja miks tooksid esile oma liigi repertuaarist?

Pererühmadel on üks tants, mis on kuus minutit pikk ja koosneb kolmest erinevast osast. Esimesed kaks osa on mängud, viimane osa on inspireeritud ühest konkreetsest tantsust „Kiiguri-kaaguri“. Kogu tants on sündinud pärimuslikust materjalist, mis on tänavuse tantsupeo jaoks seatud.

Inspiratsioon tantsu loomiseks tuli Estonian Voices’i repertuaarist, kes on ka tantsu muusika autor ja esitavad seda tantsupeol ka kohapeal elava esitusena. Oleme selle üle väga uhked ja ootame põnevusega suvel Kalevi staadionil tantsimist.

Mida tuleks teha, et laulu- ja tantsupeo traditsioon jõuaks oma 200. sünnipäevani? Mis meid selleni viiks?

Meile meeldib rahva ja riigina laulu- ja tantsupidu esile tuua kui meie suurt väärtust, aga peo tegijad on siiski need tuhanded tantsijad ja lauljad ning nende õpetajad, kes panustavad tegelikult selle ettevalmistamisesse kõige rohkem.

Et kesta, on vaja lihtsalt tegutseda. Peame minema tagasi rohujuuretasandile ja väärtustama täna nende inimeste tööd, kes sellega igapäevaselt suure pühendumusega tegelevad, tänasel päeval paljud ka lihtsalt „aitäh“ eest.