Suvelavastus „Pidu tuli“ jutustab esimese laulupeo saamisloo

Juubelilaulu- ja tantsupeo eel esietendub juunis Tartus lavastus, mis jutustab Eesti esimese üldlaulupeo saamisloo. Uurisime näidendi tegijatelt, millest ajendatuna ja kuidas lavastus sündis.

Lavastuse idee sündis tegijatel ülemöödunud aastal, kui hakati mõtlema, millised lavastused võiksid Raadi orgu sobida ning publikut kõnetada. Kuna mängukoht asub Eesti esimese üldlaulupeo toimumiskohast vaid mõnesaja meetri kaugusel ning laulupeo 150. aastapäev oli tulekul, siis oli otsuse tegemine autorite sõnul lihtne.

“Laulupidude traditsioon on olnud eesti rahvuse kujunemisel üks olulisemaid ning peaks kõnetama kõiki, kelle jaoks on oluline eesti keele ja kultuuri säilimine. Kui rääkisime oma ideest Loone Otsale, siis võttis ta sellest kohe tuld ning neli kuud hiljem oli ajalooline näidend valmis,” rääkis lavastuse sünniloost Jaan Olmaru.

Tartlased teavad Raadi orgu kohana, kus talvel tegutseb Tartu lumepark. Kaks kevadet järjest on tudengid seal pidanud oma öölaulupidu. “See koht on juba sisse lauldud,” lisas Olmaru.

Näidendi ettevalmistustega alustati 2017. aasta sügisel. Olmaru hinnangul on tegemist mastaapse lavastusega, kus teevad kaasa laulukoorid, näiteringid ja ka Väägvere pasunakoor ning mitmed teised partnerid. „Mul on tõeliselt hea meel, et oleme kokku saanud väga professionaalse meeskonna,“ lisas Olmaru.

Vanemuise noor ja andekas näitleja Karl Laumets pälvis tänavu oma lavastusega “Kalevipoeg” Eesti parima lavastaja preemia, Johann Voldemar Jannsenit mängiv Hannes Kaljujärv on olnud aastaid Tartu teatripubliku lemmik, Lydia Koidula rollis üles astuv Saara Nüganen (Endla) on Olmaru sõnul tõusev täht Eesti teatris. „Suvelavastus “Pidu tuli” võiks olla väärikas sissejuhatus suvisesse juubelilaulupeo programmi,“ sõnas Olmaru.

Näidendi autori Loone Otsa sõnul ajendas lavastust kirjutama eesti rahva võlg Jannseni ees. „Eestluse tegelik looja, Vanemuise seltsi asutaja ning laulupeo idee autor ja teostaja, oli Nõukogude ajal pisendatud päkapiku mõõtu meheks. Jannsenit on süüdistatud küll saksikuses, küll liigses alandlikkuses võimumeeste ees. Tema tuntud uurija Malle Salupere on õigustatult küsinud, miks kasvas sel juhul just Jannsenite kodus leegitsev Koidulaulik. Jannsen oli ja on meie rahva tõeline kangelane,“ rääkis Ots Jannseni tähtsusest me kultuuriloos.

Näidendi tegevustik algab 1867. aastal, kui Johann Voldemar Jannsen algatab mõtte korraldada Tartus suur rahvast ühendav laulupidu. Sellest kujuneb kaks aastat kestev pidev võitlus, kus enam kui ühel korral ollakse väga lähedal sellele, et laulupidu ei toimugi. Jannseni kõrval kujuneb laulupeo korraldamise üheks juhtfiguuriks tema tulihingeline ja väsimatu abiline – tütar Lydia.

Ots lisas, et sündinud lavastus on katse avada võimalikult lai panoraam eestlaste esimesele suurkoondumisele eelnenust.

„Osalt on see kirjanduslik fantaasia, aga kogu lugu on loodud väga tõesele alusele. Mind huvitas isiklikult enim Jannseni vastasmängija, Tartu Maarja kiriku pastor Adalbert Hugo Willigerode. Kaugetest eesti juurtest hoolimata ta matse eriti ei soosinud. Aga kui laulupidu vajas saksa soost presidenti, kes võtaks vastutuse selle eest, et tuhat Tartu kogunevat matsi ei hakkaks jooma ega mürgeldama, oli tema see mees, kes julges oma käe panti panna. Ja muusikat armastas ta igal juhul.“

Laulupeo taga oli aga palju laiemalt tundmata keeriseid. Sakslased, kes pidevalt ees haukusid ja taga kandu hammustasid. Ka osa eestlasi, näiteks Köler, eitasid peo deviisi – pärisorjuse vabastamise, priiuse pidu, kuigi eestlastel polnud ikka veel ei maad ega õigusi. C. R. Jakobson, algul tuline pooldaja, asus lõpuks isiklikel põhjustel Jannseni vastu. Peole eelnesid nälja-aastad, mis tingisid eestlaste suure väljarändamislaine. Ja veel peoeelsel õhtul hõljus õhus võimalus, et sakslased ja eriti saksa pastorid lihtsalt boikotivad eesti üritust. „Jannsen pidi olema tohutult julge ja viimseni pühendunud eestlane, et sellises olukorras kindlaks jääda. Näidendis olen püüdnud neid vankumisi ja valikuid selgemaks rääkida,“ rääkis Ots.

„Just tänu laulupeole taastus, aga ka tekkis paljude eestlaste usk tulevikku üldse. Meie esimese laulupeo ajal on palju puutepunkte praeguse Eestiga. Ka nüüd peame endilt küsima, kas tahame püsima jääda. „Pidu tuli“ vastab kindlalt – jaa!“ lisas Ots.

Lavastaja Karl Laumetsa sõnul on esimese üldlaulupeo olulisust eesti rahvuse ja kultuuri arengus võimatu üle hinnata. „Poliitiliste erimeelsuste, vastuseisude, näljahädade ja majandusliku kitsikuse kiuste tuli 150 aastat tagasi võitjaks üksmeel ja tahe töötada ühise eesmärgi nimel,“ rääkis Laumets. „Nende sündmuste taustal mõtlen: kas me suudaksime ka täna sellist üksmeelt saavutada? Jannsen ja Koidula olid kahtlemata suured idealistid. Loodetavasti ei ole idealism veel päriselt kadunud.”

Lavastust „Pidu tuli“ mängitakse Raadil, endises kruusakarjääris asuvas orus, mis asub Eesti 1. üldlaulupeo toimumiskohast vaid mõnesaja meetri kaugusel. Esietendus on 11. juunil ning kokku mängitakse tükki vaid 8 korda. Viimane etendus toimub päev enne Tartu laulupeo juubelipidustuste algust. Lavastuse kunstnikud on Martin Mikson ja Anna-Liisa Pärt, koorijuht on Mall Türk.

Osades: Hannes Kaljujärv (Vanemuine), Saara Nüganen (Endla), Riho Kütsar (Vanemuine), Jürgen Gansen (Kuressaare linnateater), Kärt Tammjärv (Vanemuine), Karl Edgar Tammi (Teater Must Kast) jt. Lisaks teevad lavastuses kaasa näitlejad LendTeatrist, laulupeomuuseumi näiteringist, samuti ka Väägvere pasunakoor ning mitmed Tartu laulukoorid.

Suvelavastust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tartu linnavalitsus. Koostööpartnerid on Tartu laulupeomuuseum, Eesti Põllumajandusmuuseum, Eesti Maanteemuuseum ja Eesti Rahva Muuseum.

Piletid on müügil Piletilevi müügipunktides üle Eesti.