150 aastat üldlaulupidusid sai raamatukaante vahele

Laupäeval, 1. juunil kell 11 esitletakse Eesti Rahva Muuseumis raamatut “Laulupeod Postimehega. 150 aastat Eesti üldlaulupidusid Postimehe kajastuses”, mis on kogumik laulupidude kajastustest, muljetest ja fotodest läbi ajaloo.

Raamat kutsub lugejaid Papa Jannseni kannul ajarännakule, et saada kohalolnute vahetute muljete kaudu osa laulupeo ning meie rahva ja riigi peadpööritavast ajaloost. Ajas liikudes näeme, kuidas on muutunud laulupeod, aga ka meie keelepruuk, väljendusviis ja pildikeel – ning kui vankumatu on armastus laulupidude vastu.

150 aastat on laulupeod olnud Eesti ajaloo ja kultuuri lahutamatu osa. Laulupeo algatajaks ja käimalükkajaks oli ajalehtede Perno Postimees ja Eesti Postimees asutaja, ajakirjanik ja ärkamisaja eestluse esiedendaja Johann Voldemar Jannsen. Postimees, mis nõukogude ajal Edasi nime kandis, on alates esimesest, 1869. aastast kõigil laulupidudel kohal olnud ja toimunut ajastuomaselt kajastanud.

Raamatu idee autor Sten Weidebaumi sõnul on tänu Jannseni isikule kajastanud Postimees laulupidusid kogu tema 150-aastase ajaloo vältel, mis annab meile erakordse võimaluse osa saada sellest, mis inimestele omas ajas korda on läinud, millest on räägitud, mille ümber aru peetud „Laulu- ja tantsupidude eel ja järel on ikka püütud teha kokkuvõtteid, püütud mõista ja mõtestada. Samas jääb alati iga lausega, mida laulupeo kohta lausuda alati palju rohkem ütlemata, kui öeldud saab. Seepärast olen eriti rõõmus, et seda Eestil aulu ja tantsu juubeliaastat jääb meenutama just selline kogumik, kus sõna antakse kaasaegsetele, kes Postimehe kaudu ise oma mõtteid meile tänasesse päeva edastavad. Olgu see meile kõigile innustuseks, et seda traditsiooni hästi hoida ja üha sisukamalt kajastada ja jäädvustada,“ rääkis Weidebaum.

Suures formaadis 232 lehekülge mahutab väga kõnekaid pilte ja tekstikatkeid. “Läbi aegade on kirjutatud ootuspäraselt ülevaid kokkuvõtteid laulupidudest, ent siit raamatust leiab ka üllatavaid ja naljakaid infokilde,” ütleb Postimehe kirjastuse juht Eia Uus. “Sest ajaleht on alati avaldanud lisaks ajakirjanike reportaažidele ka lugejakirju, kaebusi, karikatuure, teateid kaduma läinud esemetest, reklaame ja kuulutusi, mis kokku annavad väga mitmekülgse pildi olnud ajahetkest. Hästi huvitav on ka näha, kuidas meie noor keel on suuri hüppeid ja arenguid teinud.” Nii kuulutatakse, et pidulised tarvitavad ainult Walga Laulupeo õlut; wargale jäi waksali juures näppu kuld uur; laulupidu lähenedes tõusewad hinnad; veoauto sõidab kell 6 hommikul laulupeole ja võtab 4 krooni eest sõitjaid peale; kaitseliidu ja kaitseväe välikateldes keedeti esinejatele kokku 48 tonni suppi – ja palju teisi pildikesi elust viimasel 150 aastal.

Raamatus joonistuvad läbi pooleteise sajandi uuesti ja uuesti välja pidude-eelsed suured ülesanded ja ootused, ühisest pingutusest sündinud imed ning peojärgne meeleheide pealetungiva halli argipäeva pärast.

Seega mitte üksnes pole tegu laulupidude ajalooga, vaid ka killukestega Eesti ajaloost. Esimese laulupeo järel saab tänuavaldused “meie issalik priuse kaitsja, ja kaswataja Keiser Aleksander II. Ellago, ellago!”. 1947. aasta 26 000 lauljat ja 70 000 kuulajat saadavad oma tulised tervitused Nõukogude Liidu rahvaste juhile ja eesti rahva parimale sõbrale, kallile seltsimees Stalinile. “Kõlagu eesti töörahva helisev laul! Elagu võimsa sotsialismimaa, NSVL rahvaste vankumatus orus! Elagu meie tark juht, õpetaja ja sõber suur!”. 1994. aasta laulupeo esireas istub aga reipa rõõmuga heledas ülikonnas Lennart Meri ja lipsu sättiv Mart Laar.

Koostajad: Heili Reinart, Bretty Sarapuu, Lauri Vanamölder. Toimetaja: Lauri Vanamölder. Saatesõna: Rein Veidemann. Idee autor ja konsultant: Sten Weidebaum. Kujundaja: Mart Kivisild.