Laulu- ja tantsupeo alguseni
16päeva 14tundi 58minutit 24sekundit

Esimesed viis päeva juubelipeo tulega

Praeguseks on juubelipeo tuli jõudnud rännata läbi kolm maakonda. Viie tihedalt tegevusi täis pikitudpäeva jooksul on peotuld saanud tervitada nii saarlased, hiidlased kui ka läänemaalased. Laulu, tantsu ja pillimänguga, vallavanemate ja rõõmupisaratega.

Pühapäeva hommikul uisulaevaga Moonland Kuivastu jahisadamasse randunud tänavuse laulupeo peadirigent Peeter Perens ja tantsupeo pealavastaja Vaike Rajaste andsid sadamakaile kogunenud muhulaste ja saarlaste korraldatud vastuvõtutseremoonial peotule üle Saaremaa, Muhu ja Ruhnu vallavanematele.

“Muhulased olid rabedad, värin sees, sest emotsioon oli nii suur. Aga eks see nii ole, et kui inimesed muutuvad ärevaks, siis see läheb neile järelikult korda,” tõdes Saaremaal Tule Tulemise eest vastutav Aste Klubi juhataja Triino Lest.

Muhu ja Ruhnu vallavanemate poolt oma saarte jaoks tuli ühes võetud, jätkus tule teekond mootorratastel Saaremaa poole. “Kui me tavapäraselt näeme praamilt maha sõites mitte just kõige viisakamat liikluskultuuri, siis terve praamitäis autosid sõitsid tuld kandnud mootorrataste taga ning kellelgi polnud ühtäkki kiire,” muljetas Triino Lest asetleidnud südantsoojendavast autojuhtide žestist.

Rannarahvale kohaselt pidasid saarlased oluliseks saata tule üleandmine korda ka mere peal. Nii sai, vihma trotsides, Pöide kihelkonna tulekandja anda peotule üle Kungla sadamast vastu sõitnud Saaremaa merepääste kaatriga saabunud Valjala kihelkonna tulekandjale. Vaata droonivideot siit.

Saaremaa Tule Tulemise meeldejäävaima sõnumina tõi Lest välja just kihelkondi puudutava mõtte:Kuigi nüüd on Saaremaa paljude väikeste valdade asemel suur ühisvald, siis meil on siiski Saaremaa peal säilinud 11 väga eriilmelist kihelkonda. Mulle nii väga meeldis see, et kõik kihelkonnad olid omamoodi ning pannud pidustustesse enda “mina” ja juuretunnetuse, mis kõik mõjus kokku saarlaslikult rahulikult ja soliidselt.”

Ühelt saarelt teisele

3. juuni õhtul Triigi sadamast Triigi filharmooniast “Tule minemise” kontserdiga teele läkitatud tõrvik jõudis järgmisel hommikul halulaeval HiiuIngel Sõru sadamasse. Maabunud peotuli asus tervituspeo järgselt elektriautoga Nobe Hiiu saarele ringi peale tegema.

Hiiumaal käis Tule Tulemine käsikäes ekskursiooniga, mille päevagiidiks on SA Hiiumaa Muuseumid teadusdirektor Helgi Põllo. “Mõte oli siduda Hiiumaa ajaloo kildudega kõik kohad Tule Tulemisel, sest teekond läbis kõiki kihelkondi ja kunagisi valdu, algas ühest sadamast ja lõppes teises,” seletas Põllo hiidlaste Tule Tulemise kontseptsiooni.

Ekskursiooni käigus käis laulu- ja tantsupeotuli noorte segarühma Patsiusti liikmete abil Kõpu tuletorniski ning vaatas sealt üle terve Hiiumaa.

“Mõnel pool sobisid esinejad hästi, mõnes kohas oli rahvas reibas ning kolmandas sõnum tugev,” kuid kõige imeilusamaks Tule Tulemise sündmuseks Hiiumaal peab tulega terve tee kaasa sõitnud päevagiid Helgi Põllo õhtul Orjaku sadamas aset leidnud Hiiumaa tantsupidu. “See oli kõik, mida saarel elamine võib ette tuua: imeilus vaikne meri, päikeseloojang, purjelaevad – vanad ja uued, muud alused, kõigile jagatud lipud,” räägib Põllo.

Tagasi mandrile

Saarerahvaste emotsioonide tuules asus peotuli HiiuIngli pardal Läänemaale teele, kus päev kulmineerus Haapsalu piiskopilinnuses Läänemaa rahvapeoga „Ilmaratas“. Tänu sellele võtsid kätte rahvapeo korraldasid, selle muutis rahvapeo laulu juubeliaasta osaks.

Läänemaal külastas tuli ka Martna kirikut, kus sealsed lauljad tuld pikisilmi ootasid ja võtsid selle vastu terve öö kestnud laulmisega. Rõõmu valmistas läänlastele kohtumine ka Viive Ernesaksaga.

Täna hommikul alustas juubelipeotuli liikumist Raplamaa, kus see veedab järgmised kaks päeva. Raplamaad on laulu- ja tantsupidude tuli külastanud põgusalt ka varasemate pidude eel, ent sel korral läbib tuli mitmeid kohti, kuhu sellega nüüd esmakordselt jõutakse. Kahe päeva jooksul antakse tuli kõikide maakonna valdade kätte. Raplamaa on väga eriilmeline paik – killuke Lääne-Eestit, killuke Põhja-Eestit ja killuke Kesk-Eestit – seega näeb nende kahe päeva jooksul mitmeid aardeid, alates metsadest ja pisikestest küladest ning lõpetades mägede ja ägedate inimestega.

XXVII laulupeo ja XX tantsupeo „Minu arm“ Tule Tulemine on avamäng juubelipeole, kandes endaga laulu- ja tantsupeo väärtusi ja väge igasse Eestimaa nurka. 2019. aastal saab Tule Tulemise traditsioon 50-aastaseks, esimest korda toimus üle-eestiline Tule Tulemine 1969. aastal seoses laulupeo sajanda juubeliga. Tuli jõuab Tallinnas Kalevi staadionil toimuvale tantsupeo esimesele etendusele 4. juuli õhtuks. Lauluväljaku tuletornis süttib peotuli 6. juuli õhtupoolikul peale rongkäiku.