Laulu- ja tantsupeo alguseni
16päeva 15tundi 01minutit 12sekundit

Kadri Voorand: loodan, et inimestel ei lähe laulukaare all meelest nautida iga viimsetki nooti

XXVII laulupeol „Minu arm“ esineb segakooride liigis teiste hulgas kollektiiv nimega Kassisaba džässmuusikute koor(ekiht), mille üheks liikmeks on armastatud muusik Kadri Voorand. Tähelepanuväärseks muudab asjaolu aga see, et Kadri on ühtlasi kirjutanud muusika ka ühele seekordse peo segakooride teosele „Ära mind lahti lase“.

Millest räägib teos „Ära mind lahti lase“?

Triin Soometsa sõnad on ääretult rikkad ja sisukad. Samas igal korral ja iga inimese poolt ka veidi erinevalt tõlgendatavad. Minu jaoks on neis peamine ikka armastus – lähedaste, perekonna, ema-isa-laste, kallima või isamaa vastu. Ma olen isiklikult väga õnnelik, et mul on tugev seos oma kodupaiga ja esivanematega. Seda juurtega maa küljes kinni olemist tunnetan igapäevaselt. Mina ei pea seda välja mõtlema, aga usun, et need, kelle jaoks seda juurikat kindlas paigas pole, peaksid selle välja mõtlema, et oma armastust toita.

Sõna isamaa kõlab kuidagi paatoslikult ja millegi sellisena, mis on väljaspool inimest. Arvan, et see ei peaks nii olema, vaid see on väga isiklik suhe selle maa, looduse ja esivanemate vaimudega.

Kuidas see lugu sulle segakooride esituses kõlab?

Üllatuslikult hästi – seda pole kindlasti raske laulda, aga ta sisaldab kohti, mis on riskantsed just tähelepanu mõttes. Tundub, et lauljate silmad säravad vanusest sõltumata seda lugu lauldes, mis ongi peamine. Olen neile äärmiselt tänulik! Selles teoses on nii hetki niisama unistamiseks ja iseendale laulmiseks, kui ka neid osasid, mille jooksul tuleb sõnum nii kiiresti lauale lajatada, et hingamisekski palju mahti ei jää. Publik peab täiel määral aga sinu tunnet mõistma. Selline üles-alla sõit käib läbi selle laulu.

Mis on selles laulus sellist, mille peale lauljad peaksid kindlasti mõtlema, millele tähelepanu pöörama?

Kui me tahame laulu kaudu kõneleda iseenda või mis iganes armastusest, siis see muutub ajas. Igal hetkel pole see päris sama, ehk see teos algab kõigepealt jutuajamisest iseendaga.

Alguse osa, just see ümina moment, võiks olla selline väike hetk. See tuleks võtta iseendale ning mõtestada, kellele ja miks ma täna laulan. Kui esimesed laulusõnad algavad, siis on juba igaühe enda jaoks selge see, kellele ta seda laulab. Sealt edasi võib anda kõik, et see sõnum ometigi kohale jõuaks ja kui on tarvis jälle tõmmata tagasi ja iseendasse vaadata, siis seda tasub jällegi teha, sest see laulupidu ju sellisena mitte kunagi ei kordu. Võimalust kõiki neid emotsioone läbi elada ei tule enam selle lauluga, seega tasub see hetk mõtestamiseks või miks ka mitte suure tunde tundmiseks maksimaalselt ära kasutada.

Muusika laseb meil lennata ilusates unistustes. Kaare all lendame kõik koos, loodetavasti lendab publik koos meiega!

Kuidas see lugu sündis ja alguse sai?

See lugu on kirjutatud spetsiaalselt laulupeole pärast seda, kui olin taaskord võtnud ette teekonna läbi eesti luule, kuni ühel hetkel oli mu ees Triin Soometsa luuletus, mis hakkas ise laulma. Siis ma tundsin, et see läks kokku ühe jupiga, mida ma olin juba varem komponeerinud. Ma ei plaaninud seda küll esialgu laulupeo lauluks, ent ühel hetkel läksid need kaks asja omavahel kokku ja tekkis tohutu suur armastuse tunne. See on see kirjutamise moment minu jaoks, kui ma tunnen kõhuga ära, et ma ei taha sellest meloodiajupist lahkuda. Et mulle meeldib seda siin praegu laulda ning selle sisse ära eksida. Nii kaua kuni lihtsalt ei jaksa enam. See oli see äratundmine.

On sul mingisugune soov anda kaasa sellele laulule?

Ma soovin, et selle laulu iga viimne kui noot oleks kantud heast energiast ja et mitte millegi osas ei hoitaks ennast tagasi. Et ei lastaks mööda neid momente selles laulus, mis on seda kõike väärt. Igast noodist ja fraasist tuleb võtta kinni ja nautida neid. Ja kui see fraas lubab rõkata rõõmust üle kogu lauluväljaku, siis seda ilmtingimata teha, sest järgmisel päeval seda selliselt enam teha ei saa.

Ma loodan, et inimestel ei lähe laulukaare all meelest olla hetkes iseenda kõike ilusamate tunnetega selle muusika sees, olgu siis laulja või kuulajana.

Pikemat intervjuud Kadri Voorandiga saad järele kuulata Klassikaraadio erisaatest „Laulupeo nähtamatud lood“ siin.