Laulu- ja tantsupeolisi toitlustab koolimajades kümme ettevõtet

XXVII laulu- ja XX tantsupeo ajaks ehitatakse peopaikadesse üles kaks välisööklat, milles antakse osalejatele lõunasööki. Hommikusöök ja õhtusöök jääb aga traditsiooniliselt koolitoitlustajate kanda. Koolitoitlustuse eest vastutav Jaan Laidmets lubab, et kõik saavad kõhu täis ning söök saab olema maitsev. 

Juba 1977. aastast laulu- ja tantsupidudega seotud, aastaid transpordikorraldusega tegelenud ning nüüd toitlustamisega seotud Jaan Laidmetsusub,et kõik peolised jäävad pakutava söögiga rahule. Nii sortiment kui ka kvaliteet on aastatega ainaparemaks läinud. „Kokku suhtleme kümne erineva koolitoitlustust pakkuva ettevõttega. Neist ühe kanda on koguni 14 kooli toitlustus, ent on ka firmasid, mis toitlustavad ainult ühte kooli. Kõik nad saadavad meile oma näidismenüü, mille pealt julgen kinnitada, et kõik peolised saavad koolimajades kõhud täis,“ rääkis ta.

Hommikusöögiks pakutakse peolistele reeglina putru, juurde võileibu ning kindlasti ka teed, mahla ja puuvilja. Lõunasööke pakutakse koolimajades vähe, kuna sel ajal on osalejad harjutusväljakutel või peopaikades ning söövad seal. Koolides söövad lõunat vaid seal pidevalt kohal olevad turvamehed, meditsiinitöötajad ja teised toetavad personaliliikmed – neile pakutakse suppi või praadi ning magustoitu. Õhtul ootab lauljaid, tantsijaid ja pillimängijaid koolimajas aga korralik soe praad ning juurde kindlasti magustoit, puuviljad ja joogipoolist.

Kui rääkida kõige õigemast laulupeosupist, siis Laidmets kiidab kogu sortimenti, ent nimetab selleks siiski seljanka. „See on kõige toitvam ja mulle endale maitseb see väga. Ma ei kujuta ette, kuidas muu maailm elab, sest ega seal niisuguseid suppe, nagu meie sööme, ei tunta,“ teab ta rääkida.

Kõikidel koolimajades toitlustust pakkuvatel ettevõtetel on tihe koostöö ka maakondlike kuraatoritega, et selgitada välja osalejate söögiga seotud võimalikud erisoovid ja -vajadused. „Varasemalt on majutuskohtades toitlustamisel üksikutel juhtudel sellised vajadused tekkinud ja need lahendused on leitud maakondade esindajate ja toitlustajate kokkuleppel. Kui tänavusel juubelipeol sellised vajadused tekivad, siis on majutuskohtades toitlustamise korraldamisel kindlasti võimalik nendega arvestada ning täiendavaid kulutusi see kaasa ei too. Erisoovidest soovitame teada anda oma maakonna kuraatorile võimalikult varakult, et saaks nendega ka esimesel võimalusel arvestada,“ täpsustas Laidmets.

Lisaks tegeletakse Laidmetsa eestvedamisel väljakutoitude talongide jagamisega maakondade esindajatele ja külalistele. Näiteks on 6. juulil Lauluväljaku välisööklas sööjate arv 47 000, mis on läbi aegade kõige suurem. „Kõigil peab olema talong ette näidata kõikidel päevadel nii Lauluväljaku kui ka Kalevi staadioni välisööklas,“ lisas ta.

Ehkki mees on kindel, et koolimajades pakutavast söögist saavad kõik kõhu täis, on paljudes koolimajades avatud ka puhvetid, kust saab soovi korral igaüks endale lisatoitu osta. Väljakutse on pigem see, et logistiliselt ühes koolisööklas näiteks 600 inimest lühikese ajaga ära toita. Kuskil pole ju nii palju kohti, rääkimata sööginõudest. Samuti tuleb paratamatult arvestada järjekordadega.

„Kõik sujub tõrgeteta, kui tehakse nii, nagu juhendajad ütlevad. Kui on vaja vahetuste kaupa süüa, siis nii ka teha tuleks. Ja mis peamine, enne sööki tuleks kindlasti käsi pesta. Head tuju ja head isu kõigile,“ soovib Laidmets.