Rahvamuusikapeo loominguline juht Juhan Uppin: oleme leidnud oma koha

Peonädala alguses avab rahvamuusikapeo loominguline juht ning koondorkestri ja lõõtspillide liigijuht Juhan Uppin oma mõtteid pillimängu ja rahvamuusikapeo tähenduslikkusest. Ühtlasi heidab ta pisut valgust ka Metodisti kirikus aset leidvale “Kannelde öö“ kontserdile.

Kuidas jõudsid pillimängu ja rahvamuusikani? Mis on Sind selle juures hoidnud?

Minu pillimängutee algas aasta enne kooli Vanalinna Hariduskolleegiumis, kus hakkasin õpetaja Tuule Kanni juures kannelt õppima. Eks Tuule mulle selle rahvamuusika pisiku andis. Hakkasin iseseisvalt rahvakannelt mängima ning jõudsingi juba Eesti lõõtspillini.

Tuule õpetajaroll on olnud ääretult oluline ja mul on väga hea meel, et oleme tänaseks head kolleegid. Ja eks mind olegi ilmselt seesama armastus muusika ja pilli mängimise vastu rahvamuusika juures hoidnud. Ühelt poolt on see üks kõige ägedamaid ja loomulikumaid tegevusi, mida lihtsalt oma rõõmuks teha, aga teiselt poolt on sellest kujunenud ka minu elukutse ja töö.

Mida tähendab sinu jaoks peo juhtmõte “Minu arm”?

Juubelipeo juhtmõte on mõtetest ja tunnetest ülim – armastus. Minu arm on muusika, mida tehakse armastusega selle kõige ülistamiseks, mida armastatakse.

Mida ja miks tooksid esile rahvamuusikute kontserdi repertuaarist?

Tahaksin esile tuua kõiki seitset pilliliiki, sest igaüks neist on eriline nii repertuaari kui ka koosseisu poolest. Rahvamuusikapeo kontsert on mitmekesine, pea kolme tunni pikkune, ja esitleb rahvamuusikat läbi eri pilliliikide liigijuhtide nägemuse. Seal näeb rahvamuusika erinevaid liine, koolkondi, stiile, lähenemisnurki ja kõiki põhilisi populaarsemaid pille. Lugudest ei tahaks ühtegi kuidagi eriliselt esile tõsta, kuna kõik lood on kas selle peo jaoks spetsiaalselt seatud või uudisloominguna kirjutatud.

Rahvamuusikutel on ka kontsert “Kannelde öö“, mis toimub Tallinna Metodisti kirikus. Mille poolest erineb see 5. juulil toimuvast põhikontserdist?

Esiteks on tegu sisekontsertiga. Kui 5. juuli kontsert on Vabaduse väljakul suure helivõimendusega, siis kirikukontsert on intiimsem ja poolakustiline, seda seetõttu, et laval on ka solistid. Põhirõhk on kandlekoori naturaalsel kõlal ning võimendus üksnes toetab kogu terviku tasakaalu.

Võrdluseks laulupeoga, siis ka meil on kaks kontserti. Kirikukontserdil “Kannelde öö“ astuvad üles rahva-, kromaatilised- ja väikekandled kõik omaette ja ühise repertuaariga. Kannelde ühendkoor tuleb esinema ka peakontserdile.

Tegu on vist seni kõige suurema rahvamuusikapeoga. Kas võib öelda, et rahvamuusikud on oma kindla koha laulu- ja tantsupeo kõrval leidnud?

Kui mina 2012. aasta paiku laulupeo protsessiga liitusin, oli olukord see, et me alles otsisime pillipeoga oma kohta. Eelnevalt oli proovitud rahvamuusikuid siduda nii laulu- kui ka tantsupeo kavaga. Omaette pidu oli valdkonna arengut silmas pidades aga parim lahendus. Nüüd, kui mul on kolmas pidu, julgen kinnitada, et kuvand ja suhtumine on kõvasti muutunud ja enam ei pea muretsema, kas me paistame selle suure peo kontekstis välja. Paistame ikka välja küll nii pressikajastuses kui oleme igati pildil võrreldes viie aasta taguse ajaga. Oleme leidnud oma formaadi ja loodan väga, et Vabaduse väljaku näol ka jäädava asukoha. Igal juhul ootab ees läbi aegade suurim rahvamuusikapidu, sisult suurim kindlasti, osalejate arvu poolest puuduvad täpsed andmed, aga võib öelda, et taasiseseisvumisaja suurim kindlasti.