Vaike Rajaste algavast peonädalast: mitte kunagi ei saa minna mütsiga lööma

Uurisime XX tantsupeo pealavastajalt Vaike Rajastelt, millised tunded ja emotsioonid valdavad teda peonädala alguses. Muuhulgas selgub, mil viisil Vaike ennast tihedal peo ettevalmistusprotsessil välja lülitab.

Peonädal on oma alguse saanud. Mis on see, mis viimastel päevadel enne pidu tehtud peab saama? Seejuures, millised ootused on Sul enda meeskonnale?

Viimased toimingud enne pidu teenivad seda eesmärki, et terve see kava ikkagi jookseks. See tähendab eelkõige seda, et meeskonna liikmed, kes lähevad mikri taha, mõtlevad üksipulgi läbi tantsude väljakule sättimise, mis on täis pisidetaile. Lavastajad peavad teadma iga kollektiivi kohta ja liikumissuundi ning seda, mis sõnadega nad räägivad, et väljak ühtemoodi aru saaks. Samuti on meeskonnas läbi räägitud, mis järjekorras räägitakse, kus sektoris mingid väljakunumbrid ja tegevused asuvad.

Lisaks on paika saanud tantsupeo muusikute kava ja nad on prooviperioodiks valmis. Hetkel käib veel nootide paljundamine ja mappide koostamine, ka tantsujooniste järjestamine ehk igal rindel idee viimistlemine.

Mis aga puudutab meeskonda, siis ma tean, et mu meeskond on tubli. Meil on kaks ja pool aastat hästi tore koostöö olnud, mille üle on mul siiralt hea meel. Olen tänulik, et nad on võtnud selle ilusa ja raske koorma kanda, iga ilus asi tähendab ju ka muremõtteid, kahtlusi ja ootusärevust. Õnneks olen aga päris mitmel korral adunud seda, et kui minul on kuskil auk, siis täidab selle keegi meeskonnast alati ära.

Milline on see üks hetk, lugu või mälestus, mille peagi lõppevast kahe ja poole aasta pikkusest ettevalmistusest enda jaoks kaasa võtad?

On üks tarkusetera, mida peab ikka aeg-ajalt kõrva taha panema. Siinkohal pean minema “Pikseloitsu” juurde, mille muusika on väga keeruline. Kui selle muusika, tantsu ja seadega tegelema hakkasime, sain taaskordselt aru, kui palju oluline on see, et minul kui lavastajal ja õpetajal oleks see peensusteni selge. Mitte kunagi ei saa minna mütsiga lööma. Seda tõdemust pead endale kinnistama, sest muidu vead alt enda meeskonda. Kui mina õpetajana ei tea, siis kuidas saaksidki teised osata?

Möödunud kaks ja pool aastat on aga olnud pideva arengu protsess. Selle lapsega, kelle mina ideekonkursile välja ja paberile panin, hakkas tööle kogu meeskond. Kuigi mina olen selle välja voolinud, siis lõpptulemuse nimel on toimunud pidev kompromisside otsimine ja uute lahenduste pakkumine. See on tasakaalu otsimine – mina kui pealavastaja ja idee autor ei tohi jääda kinni esialgsetesse mõtetesse, kuid on ka asju, millele ei anta järgi.

Peo ettevalmistamine on kindlasti ka pingeline töö. Kuidas Sina pingeliste hetkedega toime tuled ja kuidas kiiretel hetkedel iseendale aega võtad, akusid laed?

Mulle meeldib aeg-ajalt lihtsalt üksi olla. Koos laste ja lastelastega armastan käia seenel ja maasikal. Mulle tohutult meeldis kui tantsurühma tüdrukutele oli vaja peapaelu teha, sest käsitöö on minu jaoks stressi maandamise koht. Üks nii-öelda patune kirg on mul ka, mulle meeldib ristsõnu lahendada.

Missuguse emotsiooni, tunde ja mõtetega tahaksid aga kõndida ära Kalevi staadionilt, kui kõlanud on “Tuljaku” viimased taktid ja tantsuväljak on täis käed-püsti tantsijaid?

Ma arvan, et ma olen tänulik. Tänulik kõige eest. Selle elu eest, mis on olnud ja mind tantsupeo pealavastajaks välja viinud. Oli ju minu tantsupeo idee esialgne pealkirigi “Alguse valgus”. Olen tänulik emale, kadunud isale, vanaemale ja Aseri koolile, tänulik Viljandi kooli tantsuõpetajatele, minu tantsijatele. Lisaks tänusõnad Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele, kellega koos on tehtud päris palju pidusid. Tänutunne on kõikide nende inimeste vastu, kes ükskõik kui väikesel või suurel moel on peo heaks kordaminekuks kaasa aidanud. Vaid koos tantsuõpetajate, tantsijate, lavastusmeeskonna ja muusikutega me selle peo koos tegime.

Mis oli viimane raamat, mida lugesid? Soovitad ka teistele?

Lugesin viimati märtsis täiesti igapäevast romaani, ilukirjandust. Lihtsalt selleks, et kõigest eemal olla. Ma ei mäleta enam, mis selle lennujaamast ostetud raamatu nimi oli, aga soovitan kõigile, et vahepeal tuleb ennast lihtsalt ümbritsevast välja lugeda.