Tantsupeo muusikajuht Tonio Tamra tantsupeo muusikast: tõenäoliselt on see selle aasta enim mängitud plaat

Muusikajuht Tonio Tamra
Ka sel tantsupeol saadab Kalevi staadionil tantsupeo etendustel rahvatantsijaid elav muusika. Üle neljakümne esineja poolt ette kantavad lood on peonädala alguses saamas oma viimast lihvi, mistõttu uurisime tantsupeo muusikaliselt juhilt Tonio Tamralt, kuidas peoeelne ettevalmistusprotsess kulgenud on.

Millest lähtub tantsupeo muusikalise kujunduse tervikidee ning kust on see alguse saanud?

Selle ühine nimetaja on “Minu arm”, päris siiralt. Me võtame kõik need armud siin kokku, mis on 80 aasta jooksul tantsupidudel olnud, austades ja hinnates varem tehtut ja ka seda, mida täna tehakse. Tänavune kava on kunstilise meeskonna ja Vaike Rajaste poolt kokku pandud.

Tegelikult on üldse tegemist esimese korraga, kui muusikajuht kaasatakse ka idee kokkupanemise juurde. Leian, et see on väga vajalik ka tantsijatele, et kohe alguses oleks pilt selge, mida on üldse võimalik teha ja mida mitte. Meie muidugi võtsime päris suure tüki, kuna siin on ka palju sümfoonilise muusika klassikat sees. Tervikuna on muusikast seinast seina ning see annabki hea läbilõike pidude ajaloost.

Kui pikalt tänaseks hetkeks repertuaari kallal töötamine väldanud on?

Algne töö hakkas pihta kaks aastat tagasi, ent eelmisel suvel tegime tantsijatele harjutamiseks demoplaadi ja tõenäoliselt on see selle aasta enim mängitud plaat. See muidugi ei jõua kuhugile statistikasse sellisel kujul, kuna plaadid anti ju kõigile kätte, aga ma arvan, et neid lugusid on Eestis sel aastal kõige rohkem käiatud.

Arranžeerimise mõttes olen lähtunud oma põhimõttest, et kui me vanad lood sisse toome, siis on teatud lood, kus me pole ühtegi nooti muutnud, lihtsalt austusest ja lugupidamisest, aga on teatud palad, mis on tegelikult igal ajastul ümber tehtud. Ja nii ka meie siis aastal 2019 kanname tantsupeol uues võtmes ette Arno Tamme ja Tiit Kikase seadeid. Alguses, ei salga, saingi tagasisidet, et kas siis ikka on vaja džässi sisse panna, aga see helikeel on paraku täna selline. Helikeele puhul on veel väga oluline see, et kuna meil on tegemist pärimuslugude, -tantsude ja -muusikaga, siis me pöördusime päris algmaterjalide juurde tagasi.

Kuidas aga praegu peo eel aset leidvad proovid kulgenud on?

Muusika on väga positiivne ja me juba kujutame ette, kuidas see suurel laval kõlab. Õnneks on see väga raske must töö juba tänaseks tehtud. Esimesed kaks päeva, kui ansambel üksinda mängis, olid meie jaoks kõige raskemad just erinevate tempomuudatuste, fermaatide ja ritenutodepoolest. Selle peo eripära on see, et meil on kõigil kõrvas metronoomi tiksud, mis näitavad kõik aeglustused ja kiirendused ära. Seda pole küll kunagi varem olnud, aga minu meelest see on väga vajalik, kuna tantsijad on ju kõik teinud selle muusika järgi proove. Neid on hinnatud just nende samade tempode vaheldumise järgi ja siinkohal peavad siis ka  muusikud samamoodi väga täpselt selle asja ära tegema. Ma arvan, et siin muud lahendust ei ole ja ka järgmistele muusikajuhtidele on see formaat juba ette antud.

Kellest aga Sinu üle 40-liikmeline muusikute seltskond koosneb?

Orkestris, kus on 12 mängijat, on minu parem käsi Tiit Kikas, kes on selle muusika aidanud ka tehniliselt kokku panna. Dirigendiks on Edmar Tuul, kellega on eelsalvestatud ka kõik Tallinna Kammerorkestri partiid, mis jooksevad siis paralleelselt meie enda mänguga. Seega on siin tõesti koos Eesti parimad pillimängijad.

Mis aga puutub solistidesse, siis meie jaoks on kõige tähtsam ikkagi tants. Minu kontseptsioon on pühenduda tõesti tantsumuusika esitamisele, mistõttu ei ole kaasatud suuri superstaare. Oleme välja valinud esinejad selle järgi, kellel on mitu lugu laulda: siin on Jaan Tätte ja Triinu Taul kahe looga, Haldi Valimäe ja noor poiss Oliver Tõkke ühe looga.

Muidugi liigitub solistide alla ka Estonian Voices. Kuna on laulu- ja tantsupeo juubeliaasta, siis ma mõtlesin, et tantsupeol võiks kõlada ka üks Eesti praeguse aja tippansambel – Estonian Voices. Kooripartiid esitab ka, ma julgen öelda, üks praeguse aja tippkoore – Viljandi Noorte Sümfooniaorkestri koor, mis on iseloomulik, sest seal on nii tütarlapsed kui ka naised, nii et tegemist on seinast seina häälekooslusega, mis kõlab väga hästi.

Mis on tantsupeol muusika esitamise juures kõige nauditavam osa?

Kõige nauditavam on koos mängimine tantsijatega. Me juba ootame seda hetke, kui saame sinna lavale: meie mängime, nemad tantsivad, on selline mõnus koostöö.