Laulu- ja tantsupeo peakunstnik Martin Rästa: juubelipeo visuaalne keel on kummardus kultuuripärandile

Juubelipidu „Minu arm“ torkab silma erilise visuaalse keelega. Esiti haarab pilku mistahes kujundusmaterjalide seepiatoonis värvivarjundid, lähemal vaatlusel tulevad aga esile detailideni viimistletud graafika ning omavahel tervikuks põimitud ajaloolised ja kaasaegsed kujunduselemendid. Millest laulu- ja tantsupeo visuaalne identiteet veel räägib, selgitab juubelipeo peakunstnik Martin Rästa.

Sellesuvine laulu- ja tantsupidu „Minu arm“ on erakordselt tähenduslik. Möödub 150 aastat esimesest laulupeost ja 85-aastane tantsupidu toimub kahekümnendat korda. Laulu- ja tantsupeo kunstiline toimkond on juubelipeo ettevalmistustega tegelenud alates 2017. aasta sügisest. „Selle peo identiteet seob oleviku minevikuga. Eesmärgiks oli luua pidulik õhkkond, mis oleks laulupeo traditsiooni 150. aastapäeva ning kahekümnenda tantsupeo vääriline, aga mis kõnetaks publikut ka tänasel päeval,“ selgitas Rästa. „Tahtsime, et selle peo visuaalne pool pakuks äratundmisrõõmu nii vanematele kui ka noorematele peolistele,“ jätkas Rästa.

Visuaalse identiteedi loomeprotsess sai alguse laulu- ja tantsupeo „Minu arm“ logost. Ühest küljest on logo motiiv abstraktne, mis loob võimaluse isiklikeks tõlgendusteks, aga logos on näha viiteid sõlele või vapile. „Kusjuures, laulupeo juubeliaasta logo lähtub küll peo logost, aga meenutab tegelikult kõige esimese laulupeo rinnamärki,“ avas Rästa juubelipeo otsest seost ajaloolise 1869. aasta laulupeoga.

Viiteid ajaloole on visuaalses identiteedis teisigi. Fotolavastuste seepiavarjundiga toonid on samuti otsene kummardus ajaloolistele traditsioonidele. Fotolavastused on tehtud laulupeo vanuste plaatkaameratega, samas kõrvutatakse nendel nii ajaloolisi kui ka kaasaegseid aksessuaare. Kui just fotokunst poleks edasi arenenud, teeksime jätkuvalt selliseid pilte laulu- ja tantsupidudest. Uue ja vana maitsekas kombineerimine põimib laulu- ja tantsupeo pärandi ühtseks tervikuks ja toob selle tänasesse päeva, kandes sõnumit, et laulu- ja tantsupidu on ka aastal 2019 elujõuline ning kestev traditsioon, mitte staatiline museaal.

Logo kõrval on üks olulisemaid kujunduselemente rahvakunsti ornamentikast inspireeritud kolmnurkadest koosnevad mustrid, mida võib algaval peol näha nii lavakujundustes, infograafikas, peoliste riietuses kui ka laias meenete valikus. Kaasaegse visuaalse keelega muster viitab lisaks pärandile ka sümboolselt laulu- ja tantsupeo väga erinevate osalejate koostööle ning sõnumile “üksi pole keegi”. Mustri detailid on esmapilgul küll sarnased, kuid lähemal vaatlemisel võib märgata tervikut, mille jõud tuleb paljude erinevate elementide koosmõjust.

Ehkki täpset arvu on raske öelda, on Martin Rästa silmade ja näppude vahelt ilmavalgust näinud sajad juubelipeoga seotud kujundustööd. Ikka selleks, et ka kõige pisemad detailid jutustaksid pidulikult tänastele peolistele laulu- ja tantsupeo lugu. Ükski kujunduselement ei püüa “üle laulda” osalejate peorõivastest ning kunstnik on silmas pidanud, et peo olulisemateks kaunistusteks on eelkõige osalejad.

Laulu- ja tantsupeo visuaalse poolega töötasid disainer Martin Rästa, kunstnik Peeter Laurits ning fotograafid Toomas Kalve ja Riina Varol.