Nägemispuudega inimesed said tantsupeokogemuse

Pea sada inimest kuulasid eilset XX tantsupeo „Minu arm“ peaproov-etendust koha peal kahe kirjeldustõlgi vahendusel. Tõlget sai kuulata kõrvaklappidest, mis muutis tantsupeo ligipääsetavaks ka nägemispuudega inimestele.

Nägemispuudega inimestele jagati välja ka 50 taktiilset tantsupeo teatmikku, mis koosnevad tantsustaadioni skeemist, idee lühitutvustusest ja esitatavate tantsude taktiilsetest põhijoonistest, kuhu olid toodud tantsu autor, nimi ja esitajad.

„Nüüd ma olen seda näinud! Võin ausalt öelda, et see, milliseid imetrikke tantsude autorid ning lavastajad nende tuhandete noorte ja vanade, poiste ja tüdrukutega, meeste ja naistega platsil teha suudavad, on imepärane,“ ütles Eesti Pimedate Liidu esimees Jakob Rosin.

„Ilma kirjeldustõlketa oleks tantsupidu meie jaoks lihtsalt kontsert, mitte tantsuetendus,” ütles kirjeldustõlke konsultant Kairi Kivitar. „Olin tantsupeo peaproovis ja emotsioonid on väga head. Olete tulemuse nimel väga palju vaeva näinud. Kuulasin kirjeldustõlget ja jälgisin raamatust taktiilseid jooniseid. See oli tehtav. Võrreldes noorte tantsupeoga on selle peo tantsud keerukamad ja mõne puhul võinuks olla isegi kaks joonist,“ lisas Eesti Pimedate Liidu aseesimees Priit Kasepalu.

“Olin esimest korda elus tantsupeol kohapeal ja nägin seal ka selliseid tantse, mis olid minu jaoks uued. Kirjeldustõlge toetas minugi vaatajakogemust, andes lisaks tegevuse kirjeldusele veidike edasi ka tantsu mõtet. Lisaks liigutuste kirjeldamisele toetas elamust emotsioonide kirjeldamine ja edasi andmine. Vahepeal panin isegi silmad korraks kinni, et paremini ette kujutada, mida tõlge vaegnägijast kuulaja jaoks tähendab. Kui ta kuuleb tantsijate naeratustest või sellest, et neil jätkub mingil hetkel pilke ainult teineteise jaoks, muutub see tema jaoks elavaks ja on osa loost. Nägijana võtame seda enesestmõistetavalt ja tihti enesele teadvustama. Abiks on ka, kui tõlkesse pikitakse veidi lugu, sest tantsude taustainfo ei pruugi punktkirjas ega kõnesüntesaatorile kohandatuna alati kättesaadav olla,” jagas Gerli Sirk oma kogemust.

„Eile nägin kahte tantsupidu. Ühte oma pärissilmadega, teist oma fantaasias. Tantsupeo kirjeldustõlge oli minu jaoks nagu audioraamat. Ma olin keset peo õhkkonda, kuulasin publikut, muusikat ja kõrvaklappidest kirjeldust. Nende kaudu kujundasin oma peas enda tantsupidu. Kumb neist parem oli, kas see päris tants staadionil või see oma fantaasias, ei oska öelda. Vaid julgen öelda, et nägin eile pimedaid inimesi, kes olid väga uhked ja puudutanud niimoodi osa sellest suurest peost olles,“ rääkis Šveitsi fotograaf Sabine Burger.

Kirjeldustõlkega tantsupeost aitasid osa saada kirjeldustõlgid Krista Fatkin ja Zoja Triin Truumets ning konsultandid Kairi Kivitar ja Jakob Rosin.

Projekti aitas rahastada Kultuuriministeerium ning ellu viia Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Pimedate Liit, Eesti Kurtide Liit, Eesti Vaegkuuljate Liit, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit, Tantsupeomuuseum MTÜ, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Rahvusringhääling.