Tänavuste tammepärgade oksad saabusid juubelipeole kingitusena

Traditsiooniliselt saavad laulu-ja tantsupeo lõpusirgel dirigendid ja tantsujuhid tänutähena kaela massiivsed tammeokstest punutud pärjad. Seda ka sel korral, ent tänavuste tammeokste päritolul on omamoodi eriline tähenduslikkus. 90 pärja punumiseks kuluvad tammeoksad kingib laulu- ja tantsupeole lahke südamega Ege Hirv.

Lagedil asuva kodukoha õuelt pärgadeks saavate tammeokste kohta on Ege Hirvel rääkida oma lugu. “Me istutasime 90ndatel väga aktiivselt puid ja siis said ka need tammed istutatud. Paraku said need aga valesse kohta, lõunakülge päikese ette, ja kui nad kasvasid järjest suuremaks oli selge, et nad tuleb maha võtta. Et aga nende saagimine vähem valulik oleks, mõtlesin, kus neid kasutada saaks,” selgitab Ege Hirv oma tammeokste päritolu tausta.

Nii võttiski Ege oma initsiatiivil laulu- ja tantsupeo meeskonnaga ühendust ja pakkus kodutalu tammede oksi juubelipeo tegijaid ehtima. “Ma olen selle poolt, et inimesed vahetaksid mõtteid ja otsiksid võimalusi asjadele väljundeid leida. Seal on suur vahe, kas sa ootad käsku või teed ise midagi. Mina olen selle viimase variandi poolt: nii areneb kogukondlik elu ja eks laulupeol selgubki, kuidas me hääled kokku kõlavad,” avab Ege Hirv oma ülla teo tagamaid.

Peo nädalavahetuse eel jõudsid tammeoksad Lagedilt Pärnumaale, Mihkel Lüdigi sünnikohast kilomeetri kaugusele Vaskrääma pärjapunujate Kadri ja Pille Kuke kätte, kelle usina töö tulemusena on valminud 60 pärga tantsupeo ja 30 pärga laulupeo kunstilise meeskonna ja autorite kaela. “Tänavused pärjad on lisaks oma okste erilisele päritolule iselaadi ka selle poolest, et varasema traadist aluse asemel on oksad nööriga seatud hoopis vitsaalusele,” sõnab pärjameister Kadri Kukk.

Punumise tehnilise poole pealt on Kuke sõnul kõige keerulisem nüanss see, et kuna on tegemist kaelapärgadega, peab igat pärga punudes hoolikalt jälgima, et sellesse teravaid tüükaid ei jääks. Eraldi väljakutseks saab aga Laulutaadile pärja punumine selle suure diameetri tõttu. Lisaks asjaolule, et punumine on nauditav käeline tegevus, peab Kadri Kukk pärga ka lõpmatuse märgiks, mis näitab, et laulu- ja tantsupidu on igavesti kestev üritus.

Kauakestvaid jälgi õhutab aga endast maha jätma ka Ege Hirv, kes kutsub sarnaselt endale kõiki eestimaalasi üles oma kodukohta rajama alleesid, millel on ajalooliselt lisaks ilusale väljanägemisele olnud ka eluline ja praktiline väärtus – aidata tuisu sees koduteed leida.