Juubelipeo peadirigent Peeter Perens: avakontsert õnnestus tänu õpetajatele

Eile õhtul lõppenud XXVII laulupeo „Minu arm“ avakontserdiga tehti sügav kummardus kõikidele õpetajatele. Laulupeo peadirigent Peeter Perensi sõnul valdab teda kontserdijärgselt suur tänutunne kõikide õpetajate ees, tänu kellele kontsert korda läks.

„Lauljad ja muusikud pakkusid väga heal tasemel ja suure pühendumise tulemusel sündinud elamuse. Olin kontserdi lõpuosa koos oma kahe õpetaja, Silvia Melliku ja Aino Villandiga, kes jäid minu rõõmuks kogetuga rahule. See kontsert oli kummardus õpetajale, mis sai teoks vaid tänu sellele, et meid on selliselt õpetatud,“ kirjeldas Perens oma tundeid pärast juubelipeo avapäeva.

Perensi kontserdijärgne tänu oli suunatud ka ilmataadile ning kõikidele lauljatele ja muusikutele, kes kinkisid lavalt eesti rahvale väga ilusad esitused. „Suur tänu ka kolleegidele, kes tegid puldis tööd, mis naelutas neid vaatama ja sundis õppima, kuidas oma tööd teha tuleb. Näiteks Mart Saare „Noore veljo, veeritäge!“ juhatamisega tegi Heli Jürgensoni minu hinnangul dirigeerimisajalugu – see kõlas veel uhkemalt, kui seda ette kujutasin,“ jagas Perens tänutunnet, mis avapäevast tema sisse jäi. Samuti kiitis peadirigent eesti rahvast, kes seda kõike kuulama tuli ja usaldas tema ja muusikajuht Siim Selise valikut ja tööd.

Avapäeval kõlasid eesti muusika olulisemad teosed, orkestrimuusika, ning õhtu lõpetasid lava ja rahvaga koos lauldud ühislaulud, mille suur õnnestumine üllatas peadirigendi sõnul ka teda ennast. „Sellist tunnet, kui seisin dirigendipuldis ja sain aru, et koor laulab ja rahvas vastab, polnud ma varem sellisel kujul kogenud,“ lisas ta.

Küsimusele, kas Tauno Aintsi kirjutatud ühsilaulust „Üksi pole keegi“ võiks saada uus laulupidude hittlugu, vastas avapäeva muusikajuht Siim Selis selliselt: „Ma väga loodan seda, sest selle teose sünniteekond oli olnud väga pikk. Algsest ideest kasvas välja isegi rohkem kui me oodata osanuks, isegi muusikavõõras publik on selle väga hästi vastu võtnud. Siinkohal saadan tänusõnad Urve Tinnurile, kelle poeesia andis algimpulsi selle teose sünniks,“ kirjeldas Selis.

Oma hindamatu rolli laulupeo avapäeva õnnestumiseks andsid kunstiliste juhtide sõnul ka lavastaja Kaili Viidas ja tekstide autor Ott Kilusk, kes suutsid ideekavandisse kirja saanud mõtte rahvale nähtavaks teha.