Kokkuvõte laulu- ja tantsupeo ligipääsetavusest erivajadustega inimestele

XXVII laulu- ja XX tantsupeo “Minu arm” muutis kõige muu kõrval eriliseks ka soov teha sündmus ligipääsetavaks erivajadustega inimestele. Kuidas see kõik välja kukkus, sellest teeb ülevaate Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud Piret Aus.

Kogu ettevõtmisega lähedalt seotud olnud Ausi sõnul tuleb tähelepanu pöörata erivajadusega inimestele ja nende kaasamisele ning töötada välja neile sobivaid lahendusi. See on hoolivasse ja kaasaegsesse kodanikuühiskonda pürgiva Eesti elementaarne tulevik.

„Laulu- ja tantsupeo eeskujul kasvas ka teiste kultuurisündmuste korraldajate teadlikkus, kuidas paremini arvestada puuetega inimeste vajaduste ja ootustega sündmustel osalemisel. Puuetega inimesed ja nende lähedased tajusid paremat kaasatust ühiskonna võrdväärsete liikmetena. Läbi meediakajastuste ja kohapealse töö tõusis Eesti ühiskonna teadlikkus puuetega inimeste vajadustest,“ kinnitas ta.

Juba enne laulu- ja tantsupeole tulekut oli puuetega inimestel võimalik tutvuda loodud võimalustega. Tänu koostatud materjalidele sai end kurssi viia peo kunstilise poolega. Koha peal said nägemispuudega inimesed kirjeldustõlke ja taktiilsete tantsujooniste abil osa tantsupeo lavastustest ning kuulmispuudega inimesed viipekeele tõlke ja järelvaatamise subtiitrite toel osa laulupeost.

Liikumispuudega inimesed pääsesid ühis- või eritranspordiga tantsu- ja laulupeo toimumispaikadeni ja said ka kohapeal mugavalt liikuda. Järgmisi pidusid silmas pidades on oluline leida võimalusi liikumispuudega inimestele mõeldud parkimisruumi laiendamiseks.

Tule tulemine

Esmakordselt tõlgiti Viljandis eesti viipekeelde Friedrich Kuhlbarsi ja Mihkel Lüdigi „Koit“ ning see kõlas laulupeo tule teekonnal Liivi Ilvese esituses 12. juunil Koidu seltsimaja juures. Viljandis oli seda koha peal jälgimas kaheksa kurti/vaegkuuljat. ERR salvestas ja näitas seda ka Tule tulemise erisaates.

Tantsupeo etenduse ligipääsetavus nägemispuuetega inimestele

Tantsupeo paremaks jälgimiseks koostati taktiilne tantsupeo teatmik, mis koosnes tantsupeo logost, tantsustaadioni skeemist, idee lühitutvustusest ja esitamisele tulevas järjestuses tantsude taktiilsetest põhijoonistest. Põhijoonistel oli taktiilses ja punktkirjas toodud tantsu järjestuses tantsu autor, nimi ja esitajad.

Tantsupeo peaproovis oli tagatud kõrvaklappidest kirjeldustõlge ehk nähtava tegevuse selgitamine kõne abil. Kirjeldustõlke teostasid kaks professionaalset kirjeldustõlki ja kaks konsultanti. Kavas oli 28 tantsu (kumbki tõlk kirjeldas 14 tantsu). Välja jagati 88 tõlkekomplekti (raadiosaatja+kõrvaklapid), klappe kasutasid ka mõned meeskonnaliikmed ja ajakirjanikud kogemuse saamise eesmärgil.

Ühtlasi tagati kirjeldustõlge ERR-i tantsupeo etenduse otseülekandel 5. juulil. Kirjeldustõlge toimus ETV2 kanalil, kasutades audiokanali võimalusi.

Laulupeo kontserdi ligipääsetavus nägemispuuetega inimestele

Laulupeo paremaks jälgimiseks koostati punktkirjas laulupeo kava, mis sisaldas peo lühikirjeldust ja laulude pealkirju, autorit ja kooride üldnimetust laulude esitamisele tulevas järjekorras. Kava ühel lehel oli ka taktiilne lauluväljaku plaan. Lauluväljaku mereala taktiilne plaan (A1 formaadis) oli infotelgis kohapeal ligipääsetav.

Peopaikade sissepääsu juures olnud infotelgis jagati teavet puuetega inimestele ning laiemalt kogu projekti kohta. Kohapeal olid abistamas vabatahtlikud. Samuti oli peopaikades tagatud füüsiline ligipääsetavus liikumispuudega inimestele – selleks oli loodud eraldi vaatamisalad ning tantsupeol eraldi vaateplatvorm, kuhu pääses ratastooliga liikuja ja tema saatja.

Laulupeo kontserdi “Minu arm” ligipääsetavus kuulmispuudega inimestele

Laulupeo kavas oli laule orkestripalade ja lisalugudega kokku 41. Viipealal töötas kaheksa eesti viipekeele tõlki. Esmakordselt tõlgiti ka instrumentaalmuusikat. Ligi kaheksatunnise kontserdi kestel jäid tõlkimata vaid intervjuud, mida nägid televaatajad otseülekandes, kuid tõlkide monitorile, kes töötasid viipealal, jõudis pilt ja heli ainult laulukaare all toimuvast.

Lauluväljaku viipealal toimuvat jälgisid ka kõik teised inimesed suure huviga ning korraldajatele esitati erinevates keeltes seinast seina küsimusi. Kui viipekeeletõlgid oleksid “peidetud” stuudiosse, ei oleks see teema nii suurt tähelepanu pälvinud.

Projekti raames toodeti järgmised trükised:

1) tantsupeo taktiilne teatmik – 50 tükki

2) laulupeo punktkirjas kavad – 64 tükki

Osalejate arvud

  • Tantsupeo peaproov (4.07) – välja jagati 88 kirjeldustõlke komplekti ja 50 taktiilset teatmikku. Spetsiaalset liikumispuudega inimestele mõeldud platvormi tantsupeo peaproovis kasutas samuti umbes 50 inimest.
  • Kirjeldustõlge ERR-i tantsupeo etenduse ülekandel (5.07) – nägemispuudega vaatajate arvu ei ole tehnilisel põhjustel võimalik ERRi kaudu kontrollida. Eesti Pimedate Liidu hinnangul (lähtuvalt ühingule laekunud tagasisidest) oli vaatajate arv ca 500 inimest.
  • Laulupeo II kontsert (7.07) – viipealal peost osasaajate arv oli hinnanguliselt 60. Teleülekande vaatajate arv – kokku avati 7. juuli ülekande jooksul veebilinki 700 külastaja poolt (Gemiuse andmetel).
  • Laulupeo II kontserdil (7.07) kasutas spetsiaalset vaatamisala hinnanguliselt ca 50 liikumispuudega inimest koos oma saatjatega.

JÄRELVAATAMISES:

Šveitsi professionaalne etendus- ja esituskunstide (kontserdi ja teatri) fotograaf Sabine Burger jäädvustas nelja päeva jooksul nii tantsu- kui laulupeol erivajadusega külastajate osalemist ja nende emotsioone, samuti nii kirjeldustõlke, kirjeldustõlke konsultante kui viipekeeletõlke nende töösituatsioonides. Pildimaterjal on avalikuks kasutamiseks, mõistagi eeldusel, et märgitakse fotode autori nimi.

FOTOD: Sabine Burger