Kooriühing ja ERRS alustavad uut hooaega

Kooriühingu tegevjuht Kaie Tanner ja ERRSi juht Kalev Järvela peavad juubelipidu märgiliseks ja varsti lõppeva aasta olulisimaks sündmuseks. Sügis toob mõlemale organisatsioonile uue hooaja, kus jätkub tihe töö valdkonna arengu edasiviimise nimel.

Kooriühingu juht Kaie Tanneri sõnul tegeleb ühing laulupidude vahelisel ajal sisuliselt kõigega, mis puudutab eesti koorimuusikat. Ühe olulisima fookusteemana on Kooriühingu laual ka dirigendi ameti väärtustamine. „Olukord, kus dirigent tunneb, et tema töö pole midagi väärt, peaks muutuma,“ räägib Tanner.

Selleks tegeletakse Eesti Koorijuhtide Liidu eestvedamisel hetkel koorijuhtide palgatoetuse fondi struktuuri väljatöötamisega, millega loodetakse valmis saada enne aasta lõppu.

Ühe olulise sündmusena on oktoobris toimumas noorte koorijuhtide konkurss. Selle eesmärgiks on Tanneri sõnul märgata noort koorijuhti ja anda talle võimalus end näidata ning töötada koos parimate kooridega, mille ette ta muidu niisama ei satu. „Tänavu on konkursil viimase 20 aasta kõige arvukam osalejate arv. Kokku osaleb konkursil 23 noort dirigenti. Võimalus töötada EMTA segakoori, Eesti Rahvusmeeskoori ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga on neile suur motivatsioon,“ rääkis Tanner. Tänavune konkurss on pühendatud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 100. aastapäevale ja Eesti Rahvusmeeskoori 75. aastapäevale.

Järgmisel aastal on ees ootamas X koolinoorte segakooride konkurss-festival, lastekooride konkurss ja mudilaskooride festival.

Tantsupidude vahelisel perioodil keskenduvad tantsurühmad Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi juht Kalev Järvela sõnul uue repertuaari õppimisele. „See on aeg, mis rühmad saavad omakeskis valmistuda ja uut repertuaari õppida,“ räägib Järvela. Taustal toimuvad ettevalmistused ka 2021. aastal toimuva meeste ja naiste tantsupeo ettevalmistamiseks.

Järvela sõnul on ka ERRSi jaoks olnud oluline rahvakultuurikollektiivide finantsmajanduslikku olukorda ja kindlustatust puudutav uuring.

Palgakasvuga seoses kasvab Järvela sõnul ka soov inimestel tantsuõpetaja kutset omandada. „Valmistume selleks, et tulla vastu ka suurenevale nõudmisele,“ lisab ta. Sel sügisel avab ERRS ka Eesti Rahvatantsujuhtide koolis uue kursuse. Kui tavaliselt toimub vastuvõtt kaheaastasesse programmi üle aasta, siis toimub see nüüdsest igal aastal.

Olulisena veab ERRS eest ka seda, et rahvatantsu pärand ja kultuur saaks hoitud ja talletatud. Selleks tegeletakse usinalt tantsude videonäidete ja tantsukirjelduste digiteerimisega, et neid kättesaadavamaks muuta.