Põhjalik uuring annab ülevaate rahvakultuurikollektiivide finantsmajanduslikust olukorrast

30. septembril tutvustatakse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias mõttekoja Praxis uuringut, mis annab ülevaate laulu- ja tantsupeoprotsessis osalevate rahvatantsurühmade, rahvamuusikakollektiivide, kooride ja orkestrite finantsmajanduslikust olukorrast ning nende juhendajate sotsiaalset kaitstusest.

Töö keskendub peamiselt kahele küsimusele: milline on juhendajate sotsiaal-majanduslik kindlustatus ning milline on rahvakultuurikollektiivide finantsmajanduslik olukord. Vajadus töö läbiviimiseks tulenes arusaamast, et kollektiivide juhendajad on sageli alatasustatud ning neil pole võimalik oma põhitöö raames juhendamisele keskenduda.

„Täpsemalt soovis uuringu tellija välja selgitada, millises vormis kollektiivide juhendajad juhendamistööd teevad ning millised on tasustamispraktikad. Samuti huvitasid meid tööaja, puhkuse, ravi- ning töötuskindlustatusega seonduvad tingimused. Lisaks juhendajate sotsiaalsele kaitstusele vaatlesime kollektiivide finantsmajanduslikku olukorda laiemalt, muu hulgas seda, milline on kollektiivide kulu- ja tulubaas ning kui elujõulised kollektiivid on,“ kirjeldas uurimistöö üks läbiviija, Praxise riigivalitsemise ja kodanikuühiskonna programmi analüütik Jane Ester.

Laulu- ja tantsupidude traditsioon on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja kui unikaalne kultuurinähtus terves maailmas, mis eeldab, et tegemist on hoidmist ja arendamist vajava kultuurinähtusega.

„Olukorras, kus juhendajatel puudub adekvaatse sissetuleku ning sotsiaalsete tagatiste kaotuse hirmus võimalus keskenduda oma põhitööna juhendamisele, on taolise traditsiooni elujõulisus vähekindel,“ tõi Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Merilin Piipuu välja veel ühe uurimistöö läbiviimise lähtekoha.

Laulu- ja tantsupeo liikumise kestmise pant on Piipuu sõnul elujõuline kollektiiv ning motiveeritud ja haritud juhendaja.  Seetõttu läheb tema sõnul koostöös valdkondlike organisatsioonidega töö pärast uuringut edasi selle nimel, et uurida võimalusi, kuidas riik ja harrastajad saaksid protsessi enam panustada ja kindlustada traditsiooni jätkusuutlikkust.

Uuringu käigus viidi läbi kaks küsitlust. Esimeses neist osales 1024 juhendajat, kes andsid infot 1924 juhendamisega seotud kokkuleppe kohta. Teises küsitluses kogutud info kajastab 1085 kollektiivi finantsmajanduslikku olukorda.

Uuringu käigus kogutud andmeid ning nende põhjal valminud järeldusi ja soovitusi tutvustab mõttekoda Praxis koos Kultuuriministeeriumi ning uuringu tellinud Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ning Eesti Kooriühingu esindajatega juba 30. septembril.