Koorivanemad kogunevad Tallinnasse koorimaastiku hetkeseisu arutama

Sel pühapäeval, 27. oktoobril koguneb Eesti Koorijuhtide Liidu ja Eesti Kooriühingu kutsel Tallinnas koorivanemate ümarlaud, et saada ülevaade septembris avaldatud kollektiivide ja nende juhtide sotsiaalseid garantiisid kaardistanud uuringu valguses Eesti koorimaastiku hetkeseisust. 

“Nii nagu mõttekoda Praxise poolt läbi viidud uuringust välja tuli, on meil kehvad lood dirigendi töö tasustamisega. Uuringut kokku võttes on meil palju ebastabiilsust ja puudub ühtne arusaamine, kuidas see korraldatud võiks olla,” räägib Eesti Koorijuhtide Liidu juhatuse liige Heli Jürgenson. Ta lisab, et nende eesmärk on luua ühine arusaam hetkeseisust ja arenguvajadustest lisaks riigile ka kohalike omavalitsuste ja koorivanemate seas.

Eesti Koorijuhtide Liidu ja Eesti Kooriühingu eesmärk hetkel igasugune teavitustöö, et hoida eesti koorimuusikat arengus ja laulupidude traditsiooni elujõulisena. „Selleks on vaja teha muutusi ka liikumise sees, koorijuhi amet peab muutuma tööturul nähtavaks, et noored seda eriala ka õppima tuleksid,“ räägib Heli Jürgenson.

Mitmel pool ei peeta koorijuhte ja dirigente oma eriala professionaalideks, vaid samuti harrastajateks. Praegune olukord ja süsteemi puudumine on viinud selleni, et uut põlvkonda muusikaõpetajaid ja dirigente ei ole piisavalt peale tulemas. Oleme mures laulupeo liikumise kestmise pärast. „Kui täna samme ei astu, siis oleme 15 aasta pärast hoopis teistsuguses olukorras,“ lisab Jürgenson.

Teabepäeval tutvustavad Eesti Koorijuhtide Liit ja Kooriühing koorivaldkonna kitsaskohti ning väljatöötamisel olevaid koorimuusika arengusuundi. Lisaks peatutakse koorijuhi töötasu ja kutsekvalifikatsiooni teemal. „Igal dirigendil võiks olla kutsetunnistus, mis tõendab tema kvalifikatsiooni ja kompetentsi,“ lisab ta. Kutsetunnistus hoiaks Jürgensoni sõnul selgemana ka dirigendi töö tasustamise. „Kutsetunnistus on dirigendi kompetentsi tõendav dokument, mida tuleb iga 5 aasta tagant taas uuendada. See tähendab enesetäiendamist ja teadmiste värsketena hoidmist.“

Lisaks tutvustavad pühapäeval Eesti Kooriühing ja Eesti Koorijuhtide Liit lähemalt ka väljatöötamisel olevat „väärt koori“ tunnustust, mis on üks osa teavitustööst ja aitab esile tõsta edulugusid ja eeskujusid. Väärt koori tunnustus antakse koorile, kellel on ametlikult palgatud dirigent ja kelle majandustegevus on korras ning läbipaistev.

Esimeses järjekorras keskendutakse teavitustööga MTÜde vormis ja  KOV all tegutsevatele täiskasvanud harrastajatest koosnevate kooridele. Jõudumööda soovi- takse jõuda ka üldhariduskoolide juures tegutsevate koorideni. „Soovime tõsta kooride organisatsioonikultuuri ja aidata neil mõista, et dirigenditöö on ühiskonnas ainulaadne ja vajab väärtustamist ning igal kooril on võimalus anda sellesse oma panus.“

Lisainfot leiab Kooriühingu veebilehelt www.kooriyhing.ee.