Esinduslikul foorumil avatakse laulu- ja tantsupeoliikumise ühiskondlikku rolli

9. detsembril toimub Tallinnas laulu- ja tantsupeoliikumise foorum, kus arutatakse liikumise rolli üle ühiskonnas ning vaadatakse selle mõju kodanikuühiskonna arengutes, hariduselus ja ka mõju Eesti kaitsetahtele. Mõtestatakse ka liikumise sotsiaalset rolli ning positiivsest mõju inimeste vaimsele ja füüsilisele tervisele.

Foorumi eesmärgiks on kirjeldada laulu- ja tantsupeoliikumise laiemat kandepinda ja selle mõjusid, kirjeldada hetkeolukorda ja võimalikke tulevikustsenaariume ning arutleda laiemalt laulu- ja tantsupeo traditsiooni üle ühiskonnas.

Laulu- ja tantsupeoliikumine on maailmas unikaalse nähtusena kantud UNESCO suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja. Sellega oleme endale eesmärgiks seadnud seda liikumist hästi hoida ja arendada. Sama eesmärki kannab ka eesti laulu ja tantsu juubeliaasta, mille ühe olulise sündmusena loob foorum raami laiemale edasisele koostööle ning paneb aluse juubeliaastal alustatud töö jätkamiseks.

Laulu- ja tantsupeoliikumise kestmise pant on ka elujõuline kollektiiv ja motiveeritud haritud juhendaja, kuid juhendajaid ei jätku juba nähtavas tulevikus. Noori kutse ei motiveeri, üle poole juhendajatest hakkavad pensionile suunduma, kollektiivid ei ole jätkusuutlikud. Nii juubeliaasta foorum kui ka sellele järgnev töö tugineb muu hulgas teadmistel, mis saadi peoliikumises osalevate juhendajate töötingimusi ja sotsiaalset kaitstust käsitlenud Praxise uuringust.

Laulu- ja tantsupidu on palju rohkemat kui lihtsalt üks kultuuri- ja meelelahutussündmus, sestap on selle liikumise mõju ja ulatust ka oluline teadvustada. Selleks avatakse foorumil ekspertide abiga erinevaid valdkondi laulu- ja tantsupeo perspektiivist ning küsitakse, mida selle tarkusega tuleks varasemaga võrreldes teisiti tegema hakata.

Teemasse teeb sissejuhatuse ning avab liikumise olemust Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juhataja Aet Maatee ning poliitiku vaatenurgast kultuuriminister Tõnis Lukas.

Laulu- ja tantsupeoliikumise ja Eesti kaitsetahte ning ühiskondlike alusväärtuste seost avavad Raul Rebane, Jaanus Rohumaa ja Peeter Perens. Laulu- ja tantsupeo ning kodanikuühiskonna seoseid aitab lisaks valdkonnaga lähedalt seotud ekspertidele mõtestada siseministeeriumi asekantsler Raivo Küüt.

Kolmas suur teema puudutab laulu- ja tantsupeo seoseid parema ühiskonna ehitamisega ehk sellega, mis puudutab ühiskonna sidusust ning seda, kuidas me nõrgemaid toetame ja sotsiaalsüsteemi üles ehitame. Lisaks laulu- ja tantsupeoliikumises osalejatele osaleb selles paneelis sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Sten Andreas Ehrlich.

Hariduselu puudutavas aruteluringis räägivad teiste hulgas kaasa Eesti Kooriühingu esimees Hirvo Surva, Eesti Muusikaõpetajate Liidu juhatuse esimees Jaanus Kann ja Viljandi Muusikakooli juhtTonio Tamra.

Viimane suurem aruteluteema küsib, kuidas me näeme kõike seda kohaliku elu ja regionaalpoliitika rikastajana ehk mida annab sedavõrd tugev traditsioon kogukondadele ja kohalikele omavalitsustele. Sel teemal arutlevad Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi juhatuse esimees Kalev Järvela koos Elva abilinnapea Marika Saare ning teiste regionaalpoliitika edendajatega nii kohaliku tasandi kui ka riigi vaatenurgast.

Arutelude vahele kõlavad tantsujuhtide, koorijuhtide ning teiste valdkonna ekspertide sõnavõtud. Tulevikufoorumi korraldajateks on Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Kultuuriministeerium ja Laulupidu 150. Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta.