Urmo Saareoja: Lauluväljak on Tallinna oluline visiitkaart

Tallinna Lauluväljaku juht rääkis Klassikaraadio erisaates „Laulupeo nähtamatud lood“ Lauluväljaku tulevikuplaanidest. 

Millised on lauluväljaku plaanid järgmisteks aastateks?

Lauluväljak ei ole pärast laulupidu unne suikunud, vaid tegeleb taristu uuendamise ja korrastamiseks. Peahoone tornidevahelise galerii remonttööd on lõppenud, välja on vahetatud kõik uksed ja siseruumides ka põrandakatted. Hooned ja neid ümbritsev ala on varustatud uute moodsate turvakaameratega ning ka töötingimusi on paremaks muudetud. Pikematest plaanidest ootab ees ala detailplaneeringu protsess, mida hakkab Lauluväljak juhtima.

Kui kaugele hetkel detailplaneeringuga jõutud on? Millised on prioriteedid?

Hetkel on suur samm edasi astutud. Oleme faasis, kus saame sõnastada eesmärgi, mida me siin näha tahame. Mõttetalgutele on kaasatud turismisektorit, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus, Kooriühing ning teised eriala spetsialistid, kes kõik on andnud panuse, et ühiselt välja mõelda, mida, kellele ja milleks me teeme.

Tallinna Linnavalitsuse vastavat komisjoni asus juhtima linnapea Mihhail Kõlvart, mille üle mul on väga hea meel. See näitab, et linnal on soov ja tahe projektiga jõudsalt edasi minna. Prioriteedid on suures osas paika saanud, hetkel tegeleme detailide lihvimisega.

Kui keeruline ülesanne see on?

Ma arvan, et siin on tegurid, mis vajavad mõtestamist. Meid külastab aastas ligikaudu 300 000 kruiisituristi, mis tähendab, et oleme väga suureks visiitkaardiks Tallinnale, Eestile ja Lauluväljakule. Meie ülesanne on mõelda, kuidas teha Lauluväljakut veel atraktiivsemaks ka pealinlastele. Laulupidu või mõni suurkontsert ei saa olla ainsad külastuse põhjused, vaid inimesed peavad leidma siia tee ka muul ajal ning saama meelelahutust pargi või mõne atraktsiooni näol.

Millised võiksid olla võimalikud lahendused ja ideed, kuidas inimesed Lauluväljakule inimesi tuua?

Arutelude ja mõttetalgute käigus on kõlama jäänud sõnum, et ärme ehita lauluväljakut täis. Oleme ühel meelel, et ärme raja siia palju asju ja hoiame Lauluväljaku unikaalse ja puhtana.

Ometi on meil mõnda funktsionaalset rajatist siia vaja, mis muudaksid Lauluväljaku atraktiivsemaks. Ühe mõttena on meil tekkinud Mäe ala arendamine moodsaks külastuskeskuseks, kus oleks interaktiivne muuseum ja näitus sellest, mida on siin tehtud. Lisaks virtuaaltuuri võimalus, kus külastajad saavad virtuaalselt osa võtta laulupeost ja kogeda seda müstilist tunnet, mida pakub laulupidu, mida pakkus laulev revolutsioon. Ülejäänud ideed on igapäevased inimeste elu mugavamaks muutvad lahendused pargipinkidest restoranide ja kohvikuteni välja. Samuti on läbi käinud mõte ühildada Kadrioru park Lauluväljakuga tunneli abil või muul põneval viisil.

Sel suvel sai Lauluväljak täis. Kas arutatud on ka võimalusi, kuidas Lauluväljakule suursündmuste ajal rohkem inimesi mahutada?

Käsitlesime erinevaid ideid, alates lisatribüünidest kuni külgede võimaliku laiendamiseni. Aus vastus on see, et ega ideaalset lahendust polegi. Me võime tribüüne tekitada ja ala natukene laiemaks teha, kuid linn tuleb füüsiliselt ette. See tähendab seda, et liigne ümberkujundamine võiks kaotada Lauluväljaku unikaalse olemuse. Tuleb ka mainida, et suurema arvu inimeste mahutamise vajadus oli vaid möödunud juubelilaulupeo ajal, aga muul ajal see vajadus praktiliselt puudub.

Kas läbi on käinud ka idee Lauluväljak täiesti ümber ehitada, nagu seda tegid lätlased?

Lätlased selle julge sammu tegid ja tundub, et see on end õigustanud. Vaadates numbreid, siis on mahutavus seal tõusnud, kuid see jääb siiski alla Tallinna Lauluväljakule. Kindlasti jälgime aga hoolega kõigi konkurentide tegemisi.

Täispikka intervjuud Urmo Saareojaga saab järele kuulata Klassikaraadio erisaatest „Laulupeo nähtamatud lood“ siit.