Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta lõppes teenekate kollektiivijuhtide tunnustamisega

Detsembri keskpaigas, Gustav Ernesaksa 111. sünniaastapäeval tunnustati Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdisaalis Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse poolt tänumärgiga aastakümneid laulu- ja tantsupeoliikumist vedanud kollektiivijuhte üle Eesti. Sealsamas anti laulu- ja tantsupeo juubelile pühendatud teema-aasta tiitel sümboolse pastlapaariga üle digikultuuriaastale.

Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta kuulutati jaanuaris Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis välja kummardusega kõikidele õpetajatele. Aasta lõppeb sama maja vastvalminud kontserdisaalis Aet Maatee poolt lavastatud muusikalis-sõnalise terviklavastuse ning austusavaldusega teenekatele kollektiivijuhtidele ja eestvedajatele, kelle hoida on laulu- ja tantsupeoliikumine aastakümneid olnud. Kokku antakse üle ligikaudu 500 tinast ja hõbedast valmistatud juubeliaasta tänumärki, mis väljendavad kogukonna tänutunnet ning jäävad saajatele meenutama Eesti laulu ja tantsu juubeliaastat 2019.

„Kultuuriministeeriumi poolt algatatud juubeliaasta on olnud suurepärane võimalus üheskoos taasavastada selle liikumise ajaloolist tähendust ja kujunemislugu. Juubeliaasta tihe programm tõi laulu- ja tantsupeo oma toimumiskohtadest palju kaugemale ning Eestit valdas tõeline isamaaline vaimustus – ilmus raamatuid, lavastati etendusi, avati näitusi, toimusid erinevad haridusprogrammid ning erakordsest Tule Tulemisest sai osa enam kui 100 000 inimest,” ütles juubeliaasta projektijuht Sten Weidebaum.

Samas oli Weidebaumi sõnul ilmselt paljudele üllatuseks liikumise tegelik haprus, mida näitas ka mõttekoja Praxis poolt läbi viidud uuring. “Kolmekümne aasta jooksul tehtud otsuste või otsustamatuse tulemusel ei pruugi see UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja kantud unikaalne liikumine praegusel kujul põlvkondade vahetust endisel kujul üle elada. Seetõttu on hädavajalik jätkata lahenduste otsimist juubeliaastal teravalt tõstatatud kollektiivijuhtide palgaküsimustele ning leida toimivad lahendused laulu- ja tantsupeoliikumise argipäeva korraldamiseks. See on meie kohustus oma laste ja vastutus nende inimeste elutöö ees, keda juubeliaasta lõpusündmusel üheskoos austame,” lisas ta.

2019. aasta kandis Kultuuriministeeriumi eestvõttel Eestis tervikuna tähist „Laulupidu 150. Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta“ ning selle tippsündmuseks oli 4.-7. juulini toimunud XXVII laulu- ja XX tantsupidu „Minu arm“ ja sellele eelnenud üle-eestiline Tule Tulemine. Juubeliaasta lõppedes annab Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA sümboolse pastlapaari edasi järgmise teema-aasta, digikultuuriaasta 2020 korraldajatele.