Loomisel on laulu- ja tantsupeo repertuaari andmebaas

Sillana laulu ja tantsu juubeliaastast digikultuuriaastasse valmib 2020. aastal laulu- ja tantsupeo repertuaari andmebaas, mis võimaldab leida uusi perspektiive ja seospunkte 150 aasta jooksul laulu- ja tantsupidudel esitatule.

Loodav andmebaas ja selle kasutajakeskkond võiks pakkuda avastamisrõõmu laulu- ja tantsupeolistele ning tuge ja häid ideid laulu- ja tantsupeo traditsiooni hoidmisel, tutvustamisel, mõtestamisel ja edasi arendamisel.

Projekti eestvedaja Kadi Kähär-Petersoni sõnul kaardistab loodav laulu- ja tantsupeo repertuaari andmebaas üld- ja noorte laulu- ja tantsupidudel kõlanud teosed, nende erinevad esitused ning isikud ja kollektiivid, kes on laulu- ja tantsupeo liikumisega seotud. „Teemasse enam süvenedes tekib üha enam küsimusi, mis ei leia vastust vaid üht pidu eraldi vaadeldes, vaid nõuavad erinevate pidude sünteesi,“ räägib ta.

Nii näiteks tuleb aeg-ajalt ette küsimusi, mille vastus on justkui olemas, kuid selleni jõudmine võtab ilmatu aja. Näiteks tuleb laulupeoline küsima – olen käinud juba kolm aastakümmet laulupidudel, mida olen ma laulnud? Millised dirigendid on laulukaare ees mind juhatanud? Või küsivad ajakirjanikud uut pidu kajastades, kes on meie laulupidudel rekordeid löönud? Mis luuletajate tekstid on meie pidudel erinevatel aegadel enim kõlanud? Mitme helilooja teosed on olnud laulupeo kavas? Milline laulupidu on olnud kõige uuenduslikum ehk enim uut repertuaari sisaldav ja milline pidu võttis üle kõige enam juba varem esitatut? Kuidas on laulupeo repertuaar seotud ooperi, teatri, kirjanduse või filmindusega?

Selleks, et ambitsioonikas mõte säärasest andmebaasist realiseeruks, asusid Eesti laulu ja tantsu juubeliaastaning Archaeovision OÜ 2019. aastal välja töötama andmemudelit ning olemasolevaid andmeid korrastama. „Hetkel on töö käimas laulupeo kavadega, mille esimesi tulemusi on oodata 2020. aasta alguspooles. Järgmistes etappides on kavas luua analoogne andmebaas tantsupidude kavadest ja täiendada teoste andmebaasi osalejate andmebaasiga,“ lisas Kähär-Peterson.

Üsna sobivalt on 2020. aasta nimetatud Eestis ka digikultuuriaastaks, mille jooksul tuuakse tähelepanu alla see, kuidas digitaalsed vahendid avardavad maailma, pakkudes uusi võimalusi nii kultuurist osa saada kui ka kultuuri luua.