Järelehüüe maestro Roman Toile

Eesti Vabariigist natuke vanemale Roman Toile sai osaks harukordselt pikk elu, mida ta ei elanud mitte ainult endale, vaid kogu oma rahvale. Ta oli silmapaistev kultuuridiplomaat, kes tajus laulu võimu ja väge ning ehitas sellesama väega sillad, mis eesti rahva üle terve maailma koju kokku tõid.

Tema kolleeg, dirigent ja muusikapedagoog Ene Üleoja jääb Roman Toid meenutama, kui harukordset inimest, kes väliseestlaste seast meie juurde tuli. „Ta oli äärmiselt suure isiksuse ja avara mõtteviisiga mees, kes naasis kodumaale siira ja avatud meelega. Ta oli üks esimesi ulgueestlasi, kes julges ja soovis kogu oma olemuse ja mõttelaadiga ühendada eestlaste kaks haru kodus ja ilma peal,“ meenutab Üleoja.

Toi pühendas terve oma elu pärast 1944. aastal kodumaalt põgenemist eesti kultuuri kandmisele. Ta kirjutas muusikat ja laule eesti kooridele ning hoidis laulupeo tuld väliseestlaste hulgas. „Ta oli tark, suuremeelne, äärmiselt delikaatne ja siiras inimene. See paistis välja igas tema sõnas ja teos. Tema ühiskondlik ja muusikaline tegevus oli see, mis kandis eesti muusikat väljaspool kodumaad edasi. See oli võimas tegu, millega ta lõi kodu- ja ulgueestlaste vahel koostöösidemed,“ sõnas Üleoja.

Toi oli väliseestlaste jaoks samasugune sümbol nagu Gustav Ernesaks kodueestlastele. „Nad olid võrdsed mehed, kes jagasid ühte missiooni – nägemust vabast Eestist. Roman suutis nõukogude ajal ka ookeani taga meie rahvustunnet hoida ja toita. Ta pani meid väliseestlusele teise pilguga vaatama,“ lisas Üleoja.

Nii nagu laulu- ja tantsupeod kandsid eesti vaimu rasketest aegadest läbi, kandis Toi iga oma sõna ja teoga edasi mõtet vabast Eestist. Ta oli vaba vaim, kes suutis ühendada eesti kogukonna üle ilma.

Oma 98. sünnipäeva tähistas Toi Eestis ja oli 2014. aasta laulu- ja tantsupeol „Aja puudutus. Puudutuse aeg.“ meie aukülaline. Oma sajandal juubelil ütles ta: „Poisid ja tüdrukud, hoidke kokku!“.

Me hoiame kokku ja peame mälestust Sinust, armas maestro, väga kalliks!

Väliseesti koorielu eestvedaja, laulupidude hing, koorijuht, pedagoog ja helilooja Roman Toi sündis 18. juunil 1916 Kõo vallas ning lahkus meie seast 101 aasta vanuselt 7. mail 2018 Torontos.

Muusikaõpinguid alustas Toi Tallinnas Jakob Westholmi poeglaste gümnaasiumis Tuudur Vettiku käe all. Toi õppis Tallinna konservatooriumis Tuudur Vettiku klassis koorijuhtimist ja August Topmani klassis orelit (1932–1936). Kompositsiooni õppis ta Heino Elleri ja dirigeerimist Olav Rootsi juures (1941–1944). Peale selle õppis Toi Tartu ülikoolis õigusteadust (1936–1940). 1943. aastal täiendas ta end dirigeerimise alal Salzburgis Mozarteumi ülikooli suvekursustel Clemens Kraussi juhendamisel.

Toi töötas aastatel 1941–1944 Tallinna ringhäälingu muusikatoimetaja, kommentaatori ja dirigendina.

1944. aastal põgenes Toi Saksamaale, kus käis kaks aastat Stuttgardi kõrgkoolis muusikat ja raamatupidamist õppimas, kuid tegutses peamiselt Geislingeni koondunud eestlaskonna muusikaelu juhtides. Ta oli esimeste väliseesti laulupäevade korraldajaid, sh Altenstadtis (1946), Augsburgis (1947), Geislingenis ja Kemptenis.

Alates 1949. aastast elas Roman Toi Kanadas. Ta lõpetas 1953. aastal kaugeõppes Chicago ülikooli konservatooriumi kompositsiooni erialal. Toi täiendas end kompositsiooni alal Toronto kuninglikus konservatooriumis, kus sai 1973. aastal bakalaureusekraadi, Šveitsis Montreaux’s (Institute for Advanced Musical Studies, 1973–1975), kus omandas magistrikraadi ning Cincinnati ja Toronto ülikoolis (1975–1977), kus sai muusikadoktori kraadi (doktoriväitekiri teemal „Eesti rahvamuusika. Ajalugu, analüüs ja võrdlevad uuringud“).

1975. aastast oli Toi Toronto kuningliku konservatooriumi kompositsiooni- ja muusikateoreetiliste ainete õppejõud. Ta tegutses ka organistina (Toronto Peetri koguduses), koori- (Toronto Eesti meeskoori ja segakoor Estonia juures) ja orkestridirigendina. Ta oli väliseesti laulupidude ja Eesti üldlaulupidude (1990 ja 1994) üldjuht. Toi pidas muusikaalaseid loenguid ja ettekandeid, kirjutas artikleid ja arvustusi.

Suurema osa Toi heliloomingust moodustab koorimuusika. Väliseesti kooride tuntuks lauldud lood nagu „Aiut-taiut“, „Palve“, „Jõululaul“, „Me tuleme tuhandest tuulest“, „Kui tume…“, „Nõmm“ jt on leidnud koha ka Eesti kooride repertuaaris. Toi kirjutas ka sümfoonilisi ja vokaalsümfoonilisi teoseid ning orelimuusikat.

Toi on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Viljandi Kultuuriakadeemia audoktor ja Viljandi linna aukodanik. Talle anti Valgetähe IV klassi teenetemärk (1996) ja EELK teenetemärk (2006). 2011. aastal pälvis Toi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku elutööpreemia ja 2015. aastal Eesti Kultuurkapitali elutööpreemia.