4.-7. juuli 2019
Laulu- ja tantsupeo alguseni
227päeva 22tundi 15minutit 14sekundit

ERM kutsub rännakule 1869. aastasse

Eesti Rahva Muuseumi algatatud ajarännaku meetod õpetab huvilistele ajalugu läbi selle kogemise ja osaluse. 2019. aasta mais toimuv ajarännak viib osalised 1869. aasta esimese laulupeo eelsesse aega.

Et tutvustada, kuidas laulupeo traditsioon sündis ja kuidas eestlased esimeseks laulupeoks valmistusid, kutsub Eesti Rahva Muuseum mais koore, koole,tantsurühmi, orkestreid,organisatsioone, ühendusi ja kõiki teisi huvilisi järgmise aasta mais osalema ajarännakul aastasse 1869.

Ajarännak on ajaloo õppimise viis, mis sai alguse 1980. aastatel Rootsist. Ajarännak võimaldab kehastuda kindlale ajastule omasesse rolli ning arutleda kindlatel teemadel. Osalema on oodatud kõik, kes tunnevad, end teemaga seotud olevat ja soovivad oma teadmisi värskendada. „Kindlasti on see heaks elamuseks kõigile koolidele, kollektiividele ja organisatsioonidele,kes järgmisel suvel laulu- ja tantsupeole minemas on,“ kutsub ERMi hariduskeskuse juhataja Kaari Siemer üles ajarännakuid oma kodukohas korraldama ja neist osa võtma. Üks ajarännak kestab umbes kolm kuni neli tundi.

Ajarännaku saab korraldada oma kodukohas igaüks ise. Ajarännakud üle Eesti toimuvad vahemikus 2.-4. maini 2019. Selleks korraldab ERM novembris mängujuhtidele kaks koolituspäeva, mis toimuvad 14. novembril Tartus Eesti Rahva Muuseumis ja 23. novembril Tallinna Rahvusraamatukogus. „Koolituspäevadele ootame kõiki huvilisi, kes oma kodukohas, koolis või mujal ajarännakut korraldada soovivad,“ kutsub Kaari koolituspäevadest osa võtma.

Lisainfo saamiseks tuleb kirjutada aadressil hariduskeskus@erm.eevõi liituda Facebooki arutelugrupiga siin.

Ajarännaku legend on järgmine:

On 1869. aasta mai. Meie kodukandis on enam kui aasta jagu koos käidud ning suvel toimuvaks laulupeoks (30. juuni–2. juuli (vkj 18.–20. juuni) 1869) ettevalmistusi tehtud. Esialgu harjutasid mehed–naised koos. Ent siis pidid mehed laulud ümber õppima, sest papa Jannsen ei pea naiste osalemist laulupeol sündsaks:

“Neid kõiki laulupiduks kokku kutsuda ei näinud sünnis olewat. Sest kuidas oleks wõinud meeste- ja naisterahwas igast nurgast, kui ka üheainsa päewa peale kokku kutsutud saada, ilma et seal pahandust poleks ettetulnud, mis pidu pühitsemist oleks seganud ehk teda koguni keelanud pühitsemast.”

Pidu saab olema uhke – loodud on suisa 17-liikmeline komitee. On olnud kuulda, et Jannseni ja Jakobsoni vahel on laulude pärast tüli tekkinud. Jakobson süüdistab Jannsenit, et tulekul on “saksa laulupidu eesti keeles” ning ähvardanud, et tema sellisele peole ei tule.
Täna on aga külarahvas, nii mehed kui ka naised kokku tulnud, et tähtsad küsimused koos läbi arutada.