4.-7. juuli 2019
Laulu- ja tantsupeo alguseni
203päeva 10tundi 18minutit 38sekundit

Tantsupeo muusikast – vanast ja uuest

XX tantsupidu „Minu arm“ teeb sügava kummarduse aastatepikkusele traditsioonile. Peol kõlab 27 lugu, millest vanim originaalteos, Juhan Jürme “Rukkirääk”, pärineb 1935. aastast. Rahvapilliood on muidugi palju varasemast ajast. Tantsupeo muusikajuht Tonio Tamra selgitab, milline saab olema suvel Kalevi staadionil kõlav muusika ja mis lugu see vaatajale-kuulajale jutustab.

Konservatooriumi üliõpilasena küsisin oma erialaõpetajalt, 36-aastaselt Lepo Sumeralt (tema teos „Pikseloits“ kõlab ka sel tantsupeol), et miks annab meile partituurilugemist kaheksakümnele eluaastale lähenev Eugen Kapp (tema teosed „Kullaketrajad“ ja „Külvajad“ kõlavad ka sel tantsupeol). Kas tõesti kedagi nooremat pole? Vastus oli lühike: “Tahan, et saaksite tuttavaks legendiga”.

2018. aasta oktoobris toimus XX tantsupeo tantsude esitluskontsert Salme kultuurikeskuses. Vaatasin lavale ja vaatasin kava, kus kirjas tantsude autorite ning lavastajate nimed. Tantsujuhtidest naabritelt sain teada, kes on kelle juures õppinud või kes on kellegi õpilase õpilane olnud. Kuigi XX tantsupidu räägib Meie Maast, avastasin ühtäkki, et oleme märkamatult sulanud kokku laulupeo avakontserdi ideega, mis on pühendatud õpetajatele ja kannab pealkirja “Õpetajale”.

Rahvamuusika käänuline tee laulu- ja tantsupidudele

Tänapäeval peetakse laulu- ja tantsupidusid rahvusliku traditsiooni kandjateks. Ometi on selle traditsiooni areng olnud väga vastuoluline. Esimesel laulupeol oli kaks laulu, mille helikeel oli kaugel sellest, mida talurahvas oli sajandeid kodus laulnud. Läks hulk aega, enne kui esimene rahvalaulu seade laulupeo repertuaari võeti.

Eestil vedas, et fonogrammirulli leiutamisega suudeti palju ehedat rahvamuusikat sisse laulda või mängida, seda enne kui heliplaadid ja raadio küladesse jõudsid ning võõraste viiside kodustamisele aluse panid.

Kui tahame tänapäeval neid vanu salvestisi kuulda, on see võimalus täiesti olemas. Kõik on ühe kliki kaugusel. Veelgi enam, meil on kasvanud terve põlvkond haritud pärimusmuusikuid, kes oma muusika tegemisel toetuvad just neile arhiivisalvestistele ja teaduslikele uuringutele.  Sõnapaar “haritud pärimusmuusik” kõlab küll kentsakalt, aga mis teha, kui elav side muusika edasiandmisel põlvest põlve on katkenud.

XX tantsupeo muusika – samaaegselt ajastutruu ja uudne

Nõnda ajas rännates jõuame XX tantsupeo muusikani, mis on žanriliselt ja stiililt äärmiselt kirju. Tantsupeo riietuseks on rahvarõivas ja sammude aluseks rahvatantsudest pärit põhisammud. Nendest traditsioonidest lähtudes oleme väärtustanud ka autentset rahvamuusikat ning pööranud just rahvamuusika kasutamisele rohkem tähelepanu.

Nii on pärimusmuusik ja viiuldaja Karoliina Kreintaal üle vaadanud tantsude aluseks olevate vanade pillilugude strihhid, mänguvõtted ja mängumaneeri.  Täpselt sama asi, mida 1960ndatel  Veljo Tormis rahvalauluga tegema hakkas – regilaulu õpiti laulma nii nagu seda vanal ajal lauldi.

19. sajandi talurahva tantsumuusika oli mõeldud tantsimiseks. Seda avalikel kontsertidel ette ei kantud. Kindlasti saab ka tantsupidu teha nii, et vanu rahvatantse saadab vaid torupill või kaks viiulit. Aga meie kõrv on juba “ära rikutud”. Nii nagu Tormis tõi saatehäältega esile regilaulu erinevaid tahke, nii on ka tantsuviisidele saatehääli juurde lisatud. Erinevatel aegadel erimoodi.

Seekordse tantsupeo rahvamuusika tõlgendus on 2018. ja 2019. aasta muusikavoolude peegeldus. Siin on parmupille, torupille, lõõtsa, kitarre, kandleid, elektroonikat, saksofoni, jazzi, kauneid lauluhääli, sümfooniaorkestrit ja muidugi ka paras annus nostalgiat.

Nii nagu on XX juubelitantsupeol palju autentseid autoritantse eelnevatest tantsupidudest, on ka nende tantsude muusika proovitud võimalikult ajastutruult taasesitada. Mõne tantsu aluseks on olnud juba uus seade kellegi varasemast heliteosest, mida siis ka juba uues versioonis esitame.

Tantsujuhid teevad vahel nalja, et tantsijaid muusika eriti ei sega. Ikka üks-kaks-kolm, kaks-kaks-kolm, parem pööre, vasak pööre… Võin kinnitada, et see väide ei vasta tõele. Pigem vastupidi – oi kui palju kuulatakse, mis toimub saatemuusika pilli- ja lauluhäälte liikumises. Eks neid saatemuusikaid sai seetõttu ka kõvasti ringi tehtud.

88 muusiku nimel luban, et oleme tantsupeoks valmis ja meie poolt saab igal juhul Kalevi staadionil olles ja pidu tehes kätte täisvõimsuse!

 

Sinu teenistuses, muusikute nimel

Tonio Tamra

XX tantsupeo muusikajuht