Kuraatori tänuväärne amet

Iga pidu sünnib paljude osapoolte koostööna. Kogu peo seovad tervikuks maakondades tegutsevad kuraatorid. Uurisime enam kui 20 aastat kuraatoriametit pidanud Lääne ja Ida-Viru kuraatoritelt Marju Viitmaalt ja Erika Kõllolt, kuidas 2019. aasta laulu- ja tantsupeo ettevalmistused sujuvad ja mis ootab veel ees.

Praeguseks on aprillis alanud tööperiood jõudnud etappi, kus kollektiivide õppeprotsessi taustal valmistatakse ette järgmisel aastal toimuvaid maakondlikke eelproove. Kuraatori ülesandeks on ette valmistada kõik, alates sobivate ruumide leidmisest kuni kuupäevade kinnitamise ja kollektiivide kursis hoidmiseni. Kuraatorid on kõigile peole registreerunud kollektiividele maakonnas esimeseks ja olulisimaks infoallikaks.

„Kuraatori kõige tihedam tööperiood ootab ees järgmise aasta mais, kui toimub peole akrediteerimine ning kollektiivide majutuse, toitlustuse ja transpordi korraldamine,“ räägib Lääne maakonna kuraator Marju Viitmaa. Ida-Virumaa kuraatori Erika Kõllo sõnul on hetkel suurim ülesanne tegeleda maakonnasiseste proovidega, et üldjuhid saaksid kollektiive aidata ja juhendada.

Mõlema kuraatori sõnul toimub maakondades laulu- ja tantsupeoks valmistumine plaanipäraselt. Peoks valmistujad teevad tööd juubelipeo repertuaariga. Marju sõnul alustas nii mõnigi Läänemaa kollektiiv õppimist juba kevadel, kandes mõne tantsu ette juba suvel toimunud Valge daami päevadel.

Lisaks eelproovideks valmistumisele tegeletakse maakondades aktiivselt ka tule teekonna planeerimisega, millel kuraatorid silma peal hoiavad. Ida-Viru maakonnas külastab tuli oma teekonnal Ida-Virumaa olulisi kultuuriinimesi nii nende elupaikades kui kalmistutel, tuli liigub nii maa kui vee peal, aga vahepeal ka maa all ja mägedes. „Lääne maakonnas soovime viia tule läbi kõikide omavalitsuste osavaldade,“ räägib Marju Viitmaa Läänemaa tuleteekonna kavast.

Uurides, mis kuraatoritele aga muret valmistab, tuuakse välja koorijuhtide, lauljate ja tantsijate nappus väiksemates omavalitsustes ja koolides. “Mul tekib eriline rõõm just nendest väikestest kollektiividest, kes on suutnud repertuaari hästi omandada ja hea tulemusega peol osaleda,” räägib Marju, kes alati ettelaulmiste ja -tantsimiste ajal igale oma kollektiivile kõvasti kaasa elab ja pöialt hoiab. Kuraatorite sõnul kogeb laulu- ja tantsupeoga seoses ikkagi rohkem rõõmu ja tänutunnet. “Mul on väga hea meel, et laulu- ja tantsupidu lõimib ning seob Eestiga neid, kes peol osalevad“ räägib Erika.

Kollektiividele soovivad kuraatorid positiivset meelt, lusti ja innukust repertuaari õppimisel. „Peoks valmistumisest on kõige olulisem rõõmu tunda,“ ütleb Erika. Samas panevad kuraatorid kõigile südamele repertuaariga seotud murede korral kindlasti abi küsida kunstiliselt toimkonnalt ning kõigis korralduslikes küsimustes kindlasti oma maakonna kuraatori poole pöörduda.

Läänemaal tegutsev kuraator Marju Viitmaa jõudis laulu- ja tantsupeo kuraatori ametini 1994. aastal, kui ta viidi kultuuriosakonna juhatajaks ning selle ametiposti ülesannete seas oli laulu- ja tantsupeoga tegelemine. XXVII & XX laulu- ja tantsupeol täitub tema töös ilus 25. juubeliaasta! Juba 22. aastat kuraatorina tegutsev Erika Kõllo jõudis ametipostini 1997. aastal, kuna tegeles siis rahvakultuuri kollektiividega ning laulu- ja tantsupeoga ettevalmistuste juhtimine mõjus loogilise järgmise sammuna.