Galerii: Valmis on esimesed trükisoojad laulikud

Oma repertuaariga lauliku saavad lastekoorid, mudilaskoorid, naiskoorid, poistekoorid, segakoorid ja valikkoorid. Erinevalt varasemast saavad ühise lauliku poistesegakoorid ja meeskoorid. Laulikud valmivad kevade jooksul. Klaviiride ja saatefonogrammidega CD, mis õppeprotsessi hõlbustamiseks on koostatud, peaks kollektiivijuhtideni jõudma mais.

Kõik laulikud on kujundatud juubelipeo visuaalse graagika järgi. Eri liikide laulikuid eristavad lauliku seljal esitatud nimi ja peo visuaalsest keelest võetud foto.

Laulikute valmimisest galeriid vaata siit.

Kuraator aitab peo tervikuks siduda

Teekond laulu- ja tantsupeoni koosneb paljudest erinevatest osadest, mis kõrvalseisja jaoks justkui kellavärgina taustal toimub. Lisaks kunstilisele toimkonnale valmistavad pidu ette üle Eesti maakondades toimetavad kuraatorid, kes on ühenduslüliks korraldusmeeskonna ja kogukonna vahel. Uurisime teist korda Võru maakonna kuraatorina laulu- ja tantsupeole teekonda alustavalt Aigi Pallilt, mis on tema peamisteks tööülesanneteks ja mis kuraatoreid tegutsema inspireerib.

Kuraatorite tööperiood algas aprillis toimunud kuraatorite infopäevaga, mis märgib nende jaoks ühtlasi ka peoni viiva teekonna algust. Infopäeval selgitati kuraatoritele seda, mida järgmised 1,5 aastat peoks valmistumise protsessis toovad, millised on kuraatorite tööülesanded ning milliseid väärtuseid, sõnumeid ja mõtteid saabuv pidu endas kannab.

Võrumaa kuraator Aigi Palli sõnul on juubelipeo juhtmõte „Minu arm“ väga liigutav. „Laulu- ja tantsupeo traditsioon on meie rahvuse ja kultuuri üheks kõige suuremaks sümboliks. Saabuva peo juhtmõte kannab endas laulu- ja tantsupidude traditsiooni ajalugu, võimaldab vaadata tagasi ja mõelda sellele, mis on meid läbi nende aastate siia toonud. See on väga ilus mõte, mis ka kuraatoreid tegutsema inspireerib,“ selgitas Võrumaa kuraator juhtmõtte tähendust.

Võrumaal tegutsev Aigi Pall jõudis laulu- ja tantsupeo kuraatoriametini XII noortepeo ajal ja on oma maakonna kollektiividele toeks ka juubelipeo ettevalmistustes. Palli sõnul on maakondades toimetavad kuraatorid piltlikult öeldes olulisteks hammasratasteks kogu süsteemis, mis hoiavad peo erinevad tükid koos ja toimivana. „Meie ülesanne on pakkuda tuge kohalikele kollektiividele ja peo korraldustoimkonnale kõiges, mis on peoks valmistumisel oluline,“ võtab Pall kokku kuraatori peamised tööülesanded.

Kuraatori ülesandeks on hoida suurt pilti, kollektiive kuulata ja neid peoks valmistumisel igakülgselt toetada. Seda nii murede kui rõõmsate uudiste puhul, hoolitsedes nii õppematerjalide kohale toimetamise kui peoaasta alguses toimuvate liigiproovide ettevalmistamise eest. Ehkki kiirem tööperiood ootab kuraatoreid uue aasta alguses, mil toimuvad liigiproovid, käib usin ettevalmistustöö juba praegu.

Aigi Pall julgustab kollektiivide juhte kuraatoritega suhtlema ja neile omapoolseid ootuseid edasi andma. „Hoidke kontakti ja suhelge enda maakonna eest vastutava kuraatoriga. Teades kollektiivide vajadusi, ootusi ja soove, saame ka enda tööd parimal võimalikul moel teha,“ julgustab Pall kollektiivide juhte.

„ERM heliseb“ kutsub koore üles kontserte andma

Aprillis alustas Eesti Rahva Muuseum uue koorimuusikat tutvustava projektiga „ERM heliseb“, mille eesmärk on pakkuda muusikalist elamust kõigile muuseumikülastajatele. Algatuse eestvedaja Maarika Pokinen kutsub üles kõiki koore ja muusikakollektiive üle Eesti endast märku andma, et üheskoos muuseum helisema panna ja valmistuda 2019. aasta juubelilaulupeoks.

Esimene kontsert toimus pühapäeval, 1. aprillil. Kontserdil astusid üles nii koos kui eraldi Haaslava Meeskoor ja Tartu naiskoor Emajõe Laulikud. Samuti kutsuti üles kaasa laulma ka muuseumi- ja kontserdikülastajaid, kellel oli võimalik jälgida seintelt ka laulusõnu. Esimene kontsert tõi kokku enam kui 100 koorilauljat ja kontserdihuvilist.

Pokineni sõnul on projekt ellu kutsutud, et tähistada kaht Eesti Vabariigi 100. ja järgmisel aastal toimuva XXVII laulupeo 150. sünnipäeva. Kõigist toimunud kontsertidest ja muuseumit külastanud kooridest jääb jälg maha ka pikemaks. „Kooride ja kollektiivide külaskäike jäävad muuseumis meenutama kooride logod, mis jäädvustatakse 2019. aasta teisel poolel valmiva Eesti kaardi kujulise näitusena,“ rääkis Maarika Pokinen.

Pühapäevaseid kontserte on kooride ja muusikute seas armastatud kontserdipaigaks kujunenud ERMi silla-alal plaanis korraldada ka edaspidi. Selleks tuleb kollektiividel enda soovist muuseumile märku anda, et siis üheskoos sobiv nädalavahetus leida. Endast märku on oodatud andma kõik koorid üle Eesti ning kaasata võib ka pillimängijaid, orkestreid kui tantsijaid.

Tänutäheks pakub Eesti Rahva Muuseum igale kollektiivile tasuta muuseumikülastuse ja soodustuse kehakinnitusele ERMi buffeet’s.

Järgmised „ERM heliseb“ kontserdid toimuvad:

18. mai, kl 17.00 – Naiskoor Emajõe Laulikud koos Soome naiskooriga Melodonnat
27. mai, kl 13:00 – Tabasalu Kammerkoor ja Tabasalu Muusikakooli õpilased
9. juuni, kl 13:00 – Segakoor Rõõmusõõm
10. juuni, kl 12:00 – Segakoor Sõprus

Kooride seas armastatud kontserdipaigaks kujunenud Eesti Rahva Muuseumi silla-alaga on võimalik lähemalt tutvuda virtuaaltuuri abil siin.

Kontserti anda soovivad koorid on oodatud endast märku andma Maarika Pokinenile kirja teel (maarika.pokinen@erm.ee) või telefonitsi (+372 736 3079).

Ideekavandeid dirigendipuldi konkursile saab esitada veel mai lõpuni

Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA koos Eesti Arhitektuurikeskusega ootab ideekavandeid Tallinna lauluväljaku uue dirigendipuldi leidmiseks veel 29. maini.

Ideekonkursi eesmärk on leida lahendus uue dirigendipuldi loomiseks. Oodatud on kõik ideekavandid, mis on innovaatilised, funktsionaalsed ja väärikad nagu tema eelkäija. Igas konkursil osalevas meeskonnas peab olema vähemalt üks diplomeeritud arhitekt.

16. aprillil Eesti Arhitektuurikeskuses toimunud infotunnil jagati konkursi kohta lisainfot ja vastati kokku tulnud huviliste küsimustele. Ideekonkursi tutvustasid ja küsimustele vastasid Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja Raul Järg, dirigent ja konkursi žüriiliige Raul Talmar, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA teabejuht Sten Weidebaum ning sisearhitekt ja mööblidisainer Argo Peever, kes on ühtlasi ka konkursi idee algataja. Toimunud infotundi saab järelvaadata siit.

Dirigendi ja ideevõistluse žürii liikme Raul Talmar i sõnul kannab laulupeo dirigendipult endas nii praktilist kui ka sümboolset väärtust. Dirigendipuldis seisavad heliloojad, luuletajad ning koori- ja puhkpillimuusika suurkujud Eesti suurima auditooriumi ees. Laulupeo dirigendipult väärtustab sümbolina koori- ja orkestrijuhi elukutset ning kõigi koorilauljate ja muusikute pingutust, mis on aidanud hoida laulupeo traditsiooni.

Žüriiliige rõhub lisaks puldi sümboolsusele ka selle praktilisele väärtusele. „Dirigentide jaoks pult töö tegemise koht, kus peab tekkima kindel tunne ja võimalus keskenduda enda tööle, milleks on dirigeerimine ja juhatamine. Uuelt dirigendipuldilt ootab žürii kaasaegsust ja võimaluste rohkust. Olulistena võib välja tuua puldi kõrguse reguleerimine ja piisav ruum puldis liikumiseks.“ Kuna uus dirigendipult jääb Tallinna lauluväljakule ja on avalikkusele nähtav ka laulupidude vahelisel ajal, tuleks arvesse võtta ka selle ilmastikukindlust.

Ideekavandite esitamise tähtaeg on 29. mai ja võitjatöö valitakse välja hiljemalt käesoleva aasta juulis. Seejärel alustatakse projekteerimis- ja ehitustöödega. Kõikidest võistlusele laekunud töödest korraldatakse näitus, et inimesed saaksid tutvuda pakutud ideelahenduste ning dirigendipuldi makettidega. Uus dirigendipult valmib 2019. aastal, mil laulupidu tähistab oma 150. juubelit.

Avaliku ideekonkursi žüriisse kuuluvad Raul Talmar (Eesti Kooriühingu juhatuse esimees), Hirvo Surva (Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA nõukogu liige), Raul Järg (Eesti Arhitektuurikeskus MTÜ juhataja), Peeter Laurits (Eesti Laulu- ja Tantsupeo peakunstnik), Rasmus Puur (dirigent), Pent Talvet (disainer) ja Alvin Järving (arhitekt). Konkursi idee algataja on Argo Peever.

Võistlustingimused ja lisamaterjali leiab siit.

Võistlustööde esitamise tähtaeg on 29. mai 2018. Töö tuleb tuua (kuni kella 16.00-ni) või saata postiga aadressile: Eesti Arhitektuurikeskus, Põhja pst 27a, 10415 Tallinn.

Eestist kaugemalt registreerus laulu- ja tantsupeole 86 kollektiivi

Eestist kaugemal tegutsevate laulukooride ja tantsurühmade huvi osaleda XXVII laulu- ja XX tantsupeol on suurem kui kunagi varem. XXVII laulupeole on end kirja pannud 19 riigi 54 ning XX tantsupeole 16 riigi 32 külaliskollektiivi.

Väliskoore, mille lauljad ei ole eestlased, on peole registreerunud 25, lisaks veel kolm puhkpilliorkestrit. Väliseesti koore on kirjas 26. “Võrreldes varasemate pidudega hakkab silma, et väliseesti koorid on muutunud suuremaks. Rõõmustavalt palju on ka selliseid koore, kes varem pole laulupeol käinud, näiteks Ühendkuningriigi eestlaste ühendkoor või Prantsusmaa eestlaste laulupeokoor,” ütles külaliskollektiivide kuraator Kaija Velmet. Kuraatori sõnul on rõõmustav seegi, et peole on end kirja pannud kuus meeskoori ja kaks poistekoori.

XX tantsupeole on end juba varasematel pidudel käinud välisrühmade kõrval kirja pannud täiesti uued rühmad näiteks Türgist, Saksamaalt ja Tšehhist. “Eesti Vabariigi 100 sünnipäeva rahvusvahelise mastaabiga pidustused on üle maailma kasvatanud külaliskollektiivide huvi nii laulu- kui ka tantsupeo vastu. Näiteks Soomest soovib XX tantsupeole tulla koguni kuus rühma, kokku üle saja tantsija,” ütles tantsupedagoog ja XX tantsupeo väliseesti rühmade kuraator Angela Arraste.

Kuraatorite sõnul on nende peamine roll olla külaliskollektiividele info vahendajaks ja tõlgendajaks. “Mõni rühm soovib endale mentoriks kindlat tantsuõpetajat, teine rühm uurib muusika kättesaadavuse kohta ning kolmas sootuks, kuidas ja mis ajaks on ülevaatuse videot vaja,” toob Arraste näiteid küsimustest, millega tema poole pöördutakse. “Vahel on vaja aidata suhelda Eesti hotellide ja bussifirmadega või soovitada reklaamibüroosid, kust võiks rongkäiguks silte tellida. Praegu küsitakse palju, millal saabuvad laulikud,” lisab Velmet omalt poolt.

Suurem osa peoeelsest suhtlusest toimub külaliskollektiividega e-kirja ja telefoni teel. Ette on tulnud ka juhuseid, kus mõni kollektiivijuht on sattunud Eestisse ja palunud siis ka eraldi kokkusaamist.

Ühe uue algatusena korraldab Tantsupeomuuseum tänavu 15. – 20. augustini väliseesti tantsukollektiivide juhtidele Kihnus ja Pärnus suvekursuse. “See annab võimaluse teada saada, kuidas saaksime omalt poolt neile kõige enam toeks olla. Soovime, et Tantsupeomuuseumi juurde tekiks väljaspool Eestit tegutsevate tantsukollektiivide ühendus, mille eesmärgiks kohtuda koolitustel iga 2-3 aasta tagant, vahetada kogemusi ning luua tihedamaid sidemeid,” lisas Arraste.

XXVII laulu- ja XX tantsupidu “Minu arm“ toimub Tallinna lauluväljakul ja Kalevi staadionil neljapäevast pühapäevani, 4.-7. juulil 2019. aastal. Laulupeo peadirigent on Peeter Perens, tantsupeo pealavastaja on Vaike Rajaste ning rahvamuusikapeo loominguline juht on Juhan Uppin.

Rahvarõivaste e-turg on abiks tantsupeole tulijale

Tantsupidudel on kõigi 85 oma toimumisaasta jooksul hoitud rahvarõivaid au sees. Nii ka sel korral, mil tantsupidu juba 20. korda peetakse. Kollektiividelt eeldatakse eesti rahvarõivaste korrektset kandmist esinemistel.

Rahvariiete komplekti juures on tähtis rõivakomplekti kihelkondlik päritolu. Segarühmades võivad olla naistel ja meestel eri kihelkondadest pärit rõivakomplektid. Tänapäevaste materjalide kasutamine on lubatud.

Pererühmadel ei pea olema kõigil tantsijatel rühmas ühesugused rahvarõivad, samas kõigil tantsijatel peavad seljas olema siiski korrektsed rahvariided.

Tantsurühmadel, kes varasemalt tantsupidudel osalenud on, ei ole tarvis rõivakomplekte uuendada, v.a juhul, kui varasemate pidude eel on mingitele puudustele tähelepanu juhitud.

Kõigil, kel rahvarõivaid puudu või üle on, saavad nüüd siin lehel sellest teada anda, et kontakteeruda ja juba omavahel pakkumistes-vajadustes kokku leppida.

Selleks on vajalik sisestada oma kuulutus ning võimalikult täpselt kirjeldada, mida vajatakse või pakutakse.

Oma kuulutuse kustutamiseks palume saata kuulutuse kontaktandmetes märgitud e-posti aadressilt kiri administraator@laulupidu.ee. Samalt aadressilt saab ka tehnilist abi.

Rahvarõivaste osas vastab hea meelega Teie täpsustavatele küsimustele tantsutoimetaja Andi Einaste (andi@laulupidu.ee).

Rahvarõivaste kandmisest XX tantsupeol

XX tantsupeo ettevalmistusprotsess on täies hoos, esimene osa tantsujuhtidele mõeldud repertuaari õpetamise seminaregi juba edukalt selja taga. Tantsupeoks valmistumise üks oluline osa on ka rahvariiete korrastamine ning peoks ettevalmistamine.

Rahvariietele on palju tähelepanu pööratud kõigil tantsupidudel selle traditsiooni 85 aasta pikkuse ajaloo jooksul. Nii on XX tantsupeo pealavastaja Vaike Rajaste sõnul sarnaselt näiteks 2014. aasta üldtantsupeoga “Puudutus” ja 2017. aasta noortepeoga “Mina jään” ka sel korral osalemistingimustes toodud välja autentsete rahvariiete kandmise nõue nii peol kui ka ettetantsimistel.

“Autentsuse all on peetud ennekõike silmas riidekomplektide kihelkondlikku päritolu, milleks peol ei ole kindlasti linased suvised stiliseeritud kleidid-seelikud,” selgitab Rajaste. Küll aga kasutatakse rahvarõivaste valmistamisel sageli tänapäevaseid materjale ning kui näiteks kõrgete tanude asemel on otsitud arhiividest ja muuseumidest teisi sama kihelkonna peakatteid, mis on tantsimiseks mugavamad, ei ole see kunagi keelatud olnud.

Oluline on ka märkida, et juba tegutsevatel rahvatantsurühmadel on üldjuhul sobilikud rahvarõivakomplektid olemas ning kui need on varasemate pidude ajal kasutuses olnud, siis sobivad need ka sel korral selga panna. “Nii rahvariidekomplektide kui vattide-kuubede osas on meil nüüd loodud e-turg meie kodulehel paremaks infovahetuseks, et oleks võimalus kokku viia kollektiive, kellel mõningaid rõivaid üle või puudu ning seeläbi leida lahendusi, et kõik saaksid tantsupeol kauneid rahvarõivaid kanda,” lisas Rajaste.

Niisamuti on viimaste pidude eel toimunud eraldi rahvariide-alaseid seminare, Rahvakultuuri Keskuses tegutsenud rahvarõivaste valmistajate kool ning tantsuväljakul on olnud kohal Eesti Rahva Muuseum, et anda nõu ning aidata esinemisriideid peo ajal kohendada.

“Sarnased tegevused on plaanitud ka seekordse peo eel ja ajal. Oleme hea meelega kõigile valmis selgitusi jagama ja abistama, kus saame ja oskame. Samuti oleme tänulikud info jagamisel, et rahvatantsupeoks valmistujaid igati toetada,” kinnitas XX tantsupeo pealavastaja.

Laulu- ja tantsupeo visuaalidel kohtub uus vanaga

XXVII laulu- ja XX tantsupeo “Minu arm” imagoloogia on seotud aja nähtavaks muutmisega läbi ajastuhõnguliste fotode. Aja kulgemise aitab vanamoodsaid ja kaasaegseid kujunduselemente kõrvutades nähtavaks muuta laulupeo vanuste plaatkaameratega töötav juubelipeo fotograaf Toomas Kalve.

“Laulupidu ei ole muumia, mida ainult minevikuga siduda, vaid pidevalt arenev protsess. Nii otsustasime juubelipeo tarvis pildistada kaasaegse kujundikeelega pildid, aga teha seda vana tehnoloogiaga,” ütles laulu- ja tantsupeo peakunstnik Peeter Laurits.

Lisaks natüürmortidele pildistatakse seeria lavastatud kompositsioone, mis kujutavad vanamoodsas stiilis kaasaegseid inimesi tänases keskkonnas. Fotolavastuste keskseks motiiviks on laul ja tants kui igapäevane elustiil.

“Detsembri alguses valmisid esimesed fotod, mida saab näha juubelipeo laulikute kaantel. Järgmise pildistamise tegime alles aprilli keskpaigas, kui jäädvustasime kaanepildid orkestrite partituuridele ning pillide natüürmordid,” kinnitas Laurits. Suurem pildistamine koos inimestega ootab ees aasta kõige valgemal ajal juunis.

Osade piltide võttepaikadeks on hiljuti valminud kultuuriasutused ja avaliku ruumi osad, mis seostuvad elukvaliteedi arengu ja Eesti edulooga: ERM, Noblessner, Tallinna lennujaam jne. Osade piltide võttepaikadeks on aga Eesti märgilised maastikud, mis seostuvad tantsupeo teemadega.

“Fotode peal on ühendatud uus ja vana. 19. sajandil kehtinud tehnoloogiast ja fotokeemiast tulenevalt on fotod ajastutruu pruunika jumega. Kuna eesmärk oli hoiduda liigsest retrolikkusest, siis kasutasime küll pruuni, aga veidi jõulisemal ja küllastunumal kujul. Kaasaega rõhutava elemendina siseneb kõikidel piltidel nurgast ka sinakat tooni. Mõeldes monitoride või telefoniekraanide peale seostub see ennekõike kaasaegse tehnoloogia värviga,” selgitas laulu- ja tantsupeo peakunstnik.

Protsess, kuidas fotod sünnivad, on iseenesest vaatemäng omaette. Plaatkaameraga pildistamine on Lauritsa sõnul tohutult ajamahukas ning algab kaamera kohalevedamisest ja hiigelsuure kolmjala peale ülesseadmisest. Film pannakse kaamerasse sisse alles siis, kui kaader on välja valitud. Selleks on kaamera tagaseinas mattklaas, kuhu pildi peegeldus peale tuleb. Et välisvalgus segama ei hakkaks, tuleb kaadrit põhjalikult sättida paksu musta kanga all. Alles siis kui kaader on välja valitud ja inimesed õigetele kohtadele asetatud, tuleb paluda neil tarduda ja saab pildistamisega algust teha.

“Sel hetkel läheb filmikassett kaamerasse, võetakse siiber eest ning toimub säritus, mis võtab iseenesest kuni paarkümmend sekundit. Kui foto on tehtud, tuleb negatiiv ilmutada, pesta ja kuivatada. Siis viiakse see skänneerimisse. Pärast seda saab hakata pildiga midagi ka tegema,” kirjeldas Kalve plaatkaameraga pildistamise protsessi. Nii kestab kogu võte koos kaadri komponeerimisega vähemalt tund aega. Sellele lisandub loomulikult veel ilmutamise aeg. “Selline pildistamisprotsess on rituaal, mis surub pildi stilistikale oma pitseri. On olemas igasugu filtreid, mida tavafotodele hiljem peale panna, aga nii ei saavuta kunagi sellist tunnetuslikku seisundit ja kvaliteeti, mis päriselt aeglaselt tehtud fotodel olemas on,” lisas Laurits.

Peo graafilise disaini autor on Martin Rästa, kes ühendab omavahel üles pildistatud fotod ja kujunduselemendid. Laulu- ja tantsupeo graafiline stiil on kaasaegselt napp ja klaar. Kirjatüüp Travels on kergelt haaratav, klassikalise lõikega ja groteskkiri, mille sõbralik isikupära avaldub üksikutes tähtedes. Leitmotiiviks, mis graafilist disaini läbib, on diagonaalselt lõigatud raaminurk ja kolmnurkluust. Mõlemad vihjavad rahvalikule ornamentikale, elavdavad plakatit ja seostuvad logoga. Laulu- ja tantsupeo logo tuletub kolmnurkade kombineerimisest ja viitab nii vapile kui ka kaasaegsele prossile. Ta vorm on kompaktne, samas üllatav ja pilkupüüdev.

Laulu- ja tantsupeo visuaalse identiteediga saab lähemalt tutvuda siin.

XXVII laulu- ja XX tantsupeole registreerus 2515 kollektiivi

2019. aasta suvisele laulu- ja tantsupeole “Minu arm” pani end esialgsete andmete põhjal kirja 1182 koori ja orkestrit, 1221 rahvatantsu- ja võimlemisrühma ning 112 rahvamuusika kollektiivi.

Kõige rohkem on peole registreerunud kollektiive Tallinnast ja Harjumaalt, kokku 902. Tartust ja Tartumaalt pani end kirja 323 ning Pärnust ja Pärnumaalt 196 kollektiivi. Kõige väiksem arv kollektiive registreerus Valgamaalt (58) ning Hiiumaalt (29).

“Peo kunstilisele toimkonnale teeb konkreetsete numbrite kõrval suuremat rõõmu korralik järelkasv, mis noorte lauljate ja tantsijate näol peole registreerunute seast silma torkab. Meie küsime endalt üha sagedamini, kuidas vanemaid ja noori omavahel kokku viia, et nii laulu- kui ka tantsuoskus lastesse süveneks. Selleks, et meie laulu- ja tantsupeo traditsioon kestaksid,” ütles Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA programmitoimetaja Vaike Rajaste.
Osaliselt sellest soovist ajendatuna tuleb XX tantsupeol staadionimurule ka üks täiesti uus rühmaliik ehk pererühmad, millest igaühes tantsivad koos kaheksa täiskasvanut ja 16 last. Kokku pürgib tantsupeole 132 sellist pererühma. Täiskasvanute segarühmad said valida nelja erineva kava vahel ning kokku on peoks valmistumas ligikaudu 312 täiskasvanute segarühma. Noorte segarühmi on peoks valmistumas 112.

“2014. aasta tantsupeo eel moodustasime uue liigi ehk algajate täiskasvanute segarühmad, kes olid valmis omandama lihtsamat repertuaari ja ei pidanud konkureerima nendega, kes on juba mitukümmend aastat koos tantsinud. Selle sammu tulemus paistab kõige selgemini välja nüüd, kus segarühmades on näha peole pürgijate arvu kasvu,” kinnitas Rajaste.

Sarnased arengud toimuvad ka laulupeoliikumisega. Nii näiteks on viimastel üldlaulupidudel selgunud, et meeskoore ja meeslauljaid jääb üha vähemaks. Sellest tingituna tekkis meestelaulu seltsil mõte laulumeestele uutes riigigümnaasiumite koorides täiendust kasvatada. Noorte meeste laulu juurde tagasi toomiseks kutsuti ellu projekt “Ärkamisaeg”.

XXVII laulupeoks hakkab valmistuma 368 segakoori. Samuti on osalemissoovist teada andnud üle 200 mudilaskoori ja lastekoori ning 129 naiskoori. Teekonda laulupeole on alustanud ka 63 puhkpilliorkestrit ning 30 sümfooniaorkestrit. Meeskoore ja valikmeeskoore valmistub sel korral peoks ühtekokku 45.

Laulu- ja tantsupeo kõrval on oma koha leidnud ka rahvamuusikapidu, kuhu sel korral registreerus 112 kollektiivi.

Esmaste andmete põhjal ei saa veel teha lõplikke järeldusi peol osalejate arvu kohta. Küll aga on registreerimisandmed oluline alus järgnevate otsuste ning õppeprotsessi sujuvaks ja targaks korraldamiseks. “Ees ootab poolteist aastat põnevat õppimist ja harjutamist, andmaks juhtmõttele “Minu arm” oma isiklik tähendus,” ütleb Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Aet Maatee.

XXVII laulu- ja XX tantsupidu “Minu arm“ toimub Tallinna lauluväljakul ja Kalevi staadionil neljapäevast pühapäevani, 4.-7. juulil 2019. aastal. Neljapäeval ja reedel annavad rahvatantsijad Kalevi staadionil kokku kolm etendust ning toimuvad rahvamuusikute kontserdid. Laupäev on rongkäigu päralt, millele järgneb laulupeo 1. kontsert “Õpetajale”. Pühapäeval toimub laulupeo 2. kontsert. Laulupeo peadirigent on Peeter Perens, tantsupeo pealavastaja on Vaike Rajaste ning rahvamuusikapeo loominguline juht on Juhan Uppin.

Tantsupeo tantsude õppimiseks ei piisa ainult video vaatamisest

Märtsis toimusid XX tantsupeole “Minu arm” registreerunud tantsukollektiivide juhtidele suunatud repertuaari õpetamise seminarid, kus tutvustati esimest osa 2019. aasta suvel Kalevi staadionil esitatavatest tantsudest.

XX tantsupeo tantsude õppematerjal sisaldab kahte kirjelduste raamatut koos saatemuusika CD-ga. Esimeses tantsuvihikus on lahti kirjeldatud tantsud, mida on tantsitud varasematel pidudel ning mida märtsis Tallinnas ja Tartus toimunud seminaridel ka tutvustati.

Teine tantsuvihik ilmub 2018. aasta sügisel ning seal olevaid uuemaid ja selleks peoks loodud tantse tutvustatakse kollektiivijuhtidele septembris toimuvatel seminaridel. Ka võimlemiskavade õppematerjal koosneb kavade kirjelduste raamatust ja saatemuusika CD-st, mis ilmuvad sügisel, misjärel neid seminarides ka õpetatakse.

XX tantsupeo ideekavandi autori ja pealavastaja Vaike Rajaste sõnul hakati tantse teadlikult üles kirjutama alles 20. sajandi alguses. Näiteks 1953. aastal ilmus siiani rahvatantsijate piibliks peetav Ullo Toomi “Eesti rahvatantsud”. Kogumik, kus on detailselt kirjeldatud paljude tänapäevalgi tuttavate tantsude iga liigutust ja tegevust. Tantsude kirjeldamise viis on seejuures juba pikka aega sarnane püsinud. See tähendab, et kui autor mõtleb tänapäeval välja mõne uue tantsu, siis võtab ta Eesti rahvatantsu oskussõnastiku ja muusika noodid ette ning püüab tantsu sõnadega kirjeldada, jagades selle erinevateks tuurideks või osadeks.

“Kui autor või lavastaja soovib, et tantsus oleks näiteks tavapärase sirge põlvega luiskhüpaku asemel hoopis kõverdatud põlvega luiskhüpak, siis tuleb see selge sõnaga ka ära kirjeldada. Rahvatantsu oskussõnastik ütleb kindlasti ühte moodi, aga tantsida tuleb selle järgi, mida soovib autor oma tantsu kirjelduses,” ütleb Rajaste. Just seetõttu ei tasu tantsurühmadel õppida tantse ka pelgalt internetis leiduvate varasemate videote põhjal. “Videost näeb tantsu üldpilti, aga tehnilise täpsuse annab ikka tantsukirjeldus,” lisab Rajaste.

Lisaks tantsukirjeldustele keskendutakse õppeseminaridel ka tantsude sõnumi selgitamisele. Millist tantsu peol näha tahetakse, millised on partnerite omavahelised suhted ja rühma terviklikkus. “Eesmärk on, et tantsuõpetaja saaks minna oma rühma juurde ja öelda, mida see tants endast kujutab ja miks seda üldse tantsima hakatakse,” selgitab Rajaste. Ainult siis kui iga detail ühiselt läbi käiakse ja sellest ka ühtviisi aru saadakse, jõutakse tantsupeo õppeprotsessiga lõpuks tulemuseni, mis võimaldab üksikud tükid tervikuks siduda.

Samal ajal kui tantsijad saavad juba esimesi tantse harjutada, käib kibe töö ka teise tantsuraamatu tantsude kallal. Liigijuhid tantsivad neid oma rühmadega läbi ja vaatavad, mida tuleks tantsijate jaoks koostöös autoritega veel mugavamaks muuta. “Kuna teise tantsuraamatu paljude tantsude kirjeldused varasemast puuduvad, siis saab sügisene kohtumine tantsuõpetajatega olema juba palju väljakutsuvam, sest selgitamist tuleb hulga rohkem,” ütles Rajaste.

Liigimeeskondadel ühes tantsupeo pealavastajaga on alanud juba ka mõttetöö tantsujooniste suunas. See on pikk ja detailne protsess, mille käigus tuleb mõelda ka kahel pool tribüünidel istuvatele pealtvaatajatele – tantsupeo etendus lavastub üheaegselt nii ida- kui ka läänetribüüni suunas ning see teeb tantsude joonistesse seadmise eriti keerukaks. Väljakul mõjuvad hästi sümmeetrilised joonised ning oluline, on et muster on mõlemalt tribüünilt vaadates arusaadav.

Laulupeo 150. juubeli puhuks otsitakse lauluväljaku dirigendipuldile uut lahendust

Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA koos Eesti Arhitektuurikeskus MTÜ-ga kuulutas 7. märtsil välja avaliku ideekonkursi, mille eesmärk on leida nüüdisaegne lahendus Tallinna lauluväljaku uuele dirigendipuldile.

Dirigendi ja ideevõistluse žürii liikme Raul Talmari sõnul kannab laulupeo dirigendipult endas nii praktilist kui ka sümboolset väärtust. Dirigendipuldis seisavad heliloojad, luuletajad ning koori- ja puhkpillimuusika suurkujud Eesti suurima auditooriumi ees. Laulupeo dirigendipult väärtustab sümbolina koori- ja orkestrijuhi elukutset ning kõigi koorilauljate ja muusikute pingutust, mis on aidanud hoida laulupeo traditsiooni.

“Praegu kasutuses olev dirigendipult valmis 1960. aastal koos Tallinna laululavaga. Nüüd, laulupeo 150. juubelil on soov kinkida laulupeole uus ja kaasaegne dirigendipult, mis seisab oma aukohal laulukaare ees ning ühendaks nii tänased kui ka homsed kuulajad laulupeo kogukonnaks,” ütleb Talmar.

Talmari sõnul on uue dirigendipuldi puhul oluline, et sellel säiliks võimalus luua iga laulupidu uus graafiline esteetika, sest iga pidu on kui erinev nägu iseärase teemaga. Samas pole vähemtähtsad selle turvalisuse ja stabiilsuse elemendid kui ka tehnilised võimalused.

“Näiteks vahel on erinevate koosseisude esinemiste puhul vaja puldi kõrgust reguleerida,” märkis Talmar ja lisas, et unustada ei saa ka seda nimetut elementi, mis dirigendipuldist meile väga olulise sümboli teeb.

Tallinna lauluväljaku juhataja Riho Rõõmus märkis, et dirigendipult on üks tähtsamaid objekte laulupidude ajal. “Sinna tõuseb nii president kui koorijuht, kes hoiab kogu laulupidu koos ning koondab tahest tahtmata kõigi osalejate pilgud. Seega on oluline, et uus dirigendipult oleks korralik ning näeks esteetiline välja,” rõhutas Rõõmus.

Võistluse eesmärk on leida lahendus uue dirigendipuldi loomiseks. Oodatud on kõik ideekavandid, mis on innovaatilised, funktsionaalsed ja väärikad nagu tema eelkäija. Laulupeo uus dirigendipult jääb Tallinna lauluväljakule ja on avalikkusele nähtav ka laulupidude vahelisel ajal.

Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja Raul Järgi sõnul on heal arhitektuuril ja disainil võime inspireerida ja innustada, ülendada ja väärindada. “Laulupeo dirigendipult kui laulupidude altar on unikaalne väikevorm, mis vajab väärikat ja ajakohast disaini. Usun, et see ainulaadne ülesanne inspireerib väga paljusid arhitekte ja disainereid,“ sõnas Järg. Võistlustöö esitatavas meeskonnas peaks olema vähemalt üks diplomeeritud arhitekt või disainer.

Ideekavandite esitamise tähtaeg on 29. mai ja võitjatöö valitakse välja hiljemalt käesoleva aasta juulis. Seejärel alustatakse projekteerimis- ja ehitustöödega. Kõikidest võistlusele laekunud töödest korraldatakse näitus, et inimesed saaksid tutvuda pakutud ideelahenduste ning dirigendipuldi makettidega. Uus dirigendipult valmib 2019. aastal, mil laulupidu tähistab oma 150. juubelit.

Avaliku ideekonkursi žüriisse kuuluvad Raul Talmar (Eesti Kooriühingu juhatuse esimees), Hirvo Surva (Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA nõukogu liige), Raul Järg (Eesti Arhitektuurikeskus MTÜ juhataja), Peeter Laurits (Eesti Laulu- ja Tantsupeo peakunstnik), Rasmus Puur (dirigent), Pent Talvet (disainer) ja Alvin Järving (arhitekt). Konkursi idee algataja on Argo Peever.

Võistlustingimused ja lisamaterjali leiab siit.

Võistlustööde esitamise tähtaeg on 29. mai 2018. Töö tuleb tuua (kuni kella 16.00-ni) või saata postiga aadressile: Eesti Arhitektuurikeskus, Põhja pst 27a, 10415 Tallinn.

Laulupeo erimündi joonistuskonkursi võitis Tõrva tüdruk

Laulupeo 150. aastapäevaks loodava erimündi kujunduse leidmiseks korraldatud joonistuskonkursi võitis Tõrva gümnaasiumi 9. klassi tüdruk Grete-Lisette Gulbis.

Tõrva Gümnaasiumi õpilase Grete-Lisette Gulbise joonistatud 2eurose mündi kavandi poolt hääletas 2887 inimest ehk 35% kõigist hääletajatest, keda kokku oli 8322. „Alguses ei tahtnud ma oma kavandeid konkursile saata, sest ei olnud tulemusega päris rahul, kuid pärast vanemate julgustamist saatsin ikka ära,“ ütles võidutöö autor. Oma kavandi tegemisel sai Grete-Lisette ainest laulupeo rongkäigul viibimisest, kus ta nägi uhkeid rõõmuhõikeid, erinevaid rahvariideid ja kus laulupeoliste read looklesid nagu merelained.

„See on täiesti fantastiline, et joonistuskonkursist võttis osa nii palju lapsi. Tänan kõiki õpetajaid ja lapsevanemaid abi ja laste julgustamise eest. Tegemist on väärika kingiga Eesti riigi juubeliaastal,“ ütles Eesti Panga president Ardo Hansson. Hanssoni sõnul mahub laulupeomündile vaid ühe lapse joonistus, aga tegelikult on kõik finaali jõudnud kaheksa last konkursi võitjad, sest rahvahääletusele saamise võimalus oli vaid üks tuhandest.

iPadi koos joonistuspliiatsiga võitsid Victoria Irval (kuni 3. klass), Marit Peedumäe (4.–6. klass), Grete-Lisette Gulbis (7.–9. klass) ja Miia Laur (gümnaasium). Kaasaskantava kõlari võitsid Lennart Teinbas (kuni 3. klass), Kaarel Lusti (4.–6. klass), Elizaneth Saks (7.–9. klass) ja Birgit Raidna (gümnaasium). Joonistuskonkursile kõige rohkem kavandeid saatnud Koeru Gümnaasiumi kunstiõpetajat Mari-Liis Männikut tunnustas Eesti Pank 1000eurose kunstitarvete kinkekaardiga.

Grete-Lisette Gulbise kavandiga jätkab tööd Eesti Pank koos münti vermima hakkava rahapajaga, et muuta kavand selliseks, mida on tehnoloogiliselt võimalik mündiks vermida. Seejärel kinnitab mündikujunduse Eesti Panga nõukogu ning kujundus läbib kooskõlastusringi riikide ja Euroopa Liidu tasandil. Erikujundusega 2eurone laulupeo münt jõuab ringlusse 2019. aasta esimesel poolel.

Viljandis mängiti läbi laulupeo orkestrite repertuaar

Laulupeo orkestrijuhid ja dirigendid kogunesid laupäeval, 24. märtsil Viljandis, et mängida läbi XXVII laulupeo puhkpilli- ja sümfooniaorkestrite repertuaar. 2019. aastal toimuva laulupeo orkestrite kavasse kuulub kokku üheksa teost: neli puhkpilliorkestrite, neli sümfooniaorkestrite ja üks koondorkestrite teos.

2019. aasta laulupeo orkestrite kava muudab eriliseks repertuaari uudsus. Kaheksa repertuaari kuuluvat teost üheksast on uudisteosed.

Muusikatoimetaja Kersti Seitami sõnul oli Viljandis toimunud seminar ja kontsert oluline esimene samm teekonnal laulupeoni. „Kogunenud dirigentidel ja orkestrijuhtidel oli võimalik esimest korda kuulata mitte ainult üksikuid repertuaari kuuluvaid teoseid, vaid saada üldmulje kogu kontserdi kavast sellisena nagu ta järgmisel suvel laulukaare all kõlama peaks,“ võttis Seitam nädalavahetusel toimunud seminari kokku. Ta lisas, et nüüd on võimalik seminarile järgnenud arutelude ja muljete pealt teha otsuseid selle kohta, kas ja mil moel on repertuaari vaja veel kohendada.

Sümfooniaorkestrite dirigent Kaspar Mänd usub, et hoolimata repertuaari uudsusest on kõik teosed orkestritele jõukohased ja põnevad õppida. Kaspar Mänd tõstab repertuaarist esile sümfooniaorkestritele seatud Ülo Kriguli teose „Tornikella kaja“. „Lugu edasi kandev motoorika, rütm ja Marius Petersoni koostatud taustlugu, mida ta ise laulupeol ka koos looga esitab muudavad selle loo veelgi ilusamaks ja mõjusamaks nii esitajatele kui ka kuulajatele,“ iseloomustab Mänd enda dirigeeritavat pala.

Dirigent Riivo Jõgi sõnul muutis orkestrite seminari eriliseks see, et repertuaari esitasid noorte orkestrid. “Noored on õppinud repertuaari maksimaalselt kaks kuud. See näitab, mida on õppeprotsessis lühikese aja jooksul võimalik saavutada ja kaugele jõuda.” Ta lisas, et juubelipeo orkestrite repertuaar ei ole keeruline, kuid lugusid iseloomustab kaasaegne kõla, mis vajab pisut harjumist.

Lõplikud õppematerjalid jõuavad orkestrijuhtideni hiljemalt jaanipäevaks.

Orkestrite repertuaari esitasid seminaril Vabariiklik Orkestrijuhtide Puhkpilliorkester (VOP), Viljandi muusikakooli puhkpilliorkester, Lasnamäe muusikakooli sümfooniaorkester, Tallinna muusikakooli sümfooniaorkester, Nõmme muusikakooli sümfooniaorkester, Viljandi Noorte Sümfooniaorkester.

Orkestreid juhatasid XXVII laulupeo dirigendid Bert Langeler, Tarmo Kivisilla, Peeter Saan, Peeter Änilane, Hando Põldmäe, Riivo Jõgi, Jüri-Ruut Kangur ning Kaspar Mänd.

Seminari galeriid vaata siit.

Puhkpilliorkestrite repertuaar:

• Riivo Jõgi Sinule, Eesti!
• Mart Siimer, seade laulupeole Mati Põdra Ärka, kannel ja harf!
• Ott Kask Orja torupillivalts/Tsirgu Liisa/Torupilli Jussi lugu
• Seade Tõnis Kõrvits Kätte jõudnud suvi (popurrii Eesti heliloojate suvelauludest)

Sümfooniaorkestrite repertuaar:

• Jonas tarm Päike laulab
• Tõnu Kõrvits Päikesele
• Villem Kapp III osa Sümfooniast nr 2
• Ülo Krigul Tornikella kaja

Koondorkestrite repertuaar:

Ardo Ran Varres, Eesti muinasjutud

• I Eesti muinasjutt (puhkpillid)
• II Vana sarvelugu (keelpillid)
• III Veere, veere (keelpillid, puhkpillid)

Valmis on esimesed laulikud

Laulupeo muusikatoimetaja Ave Soppi sõnul on tänavused laulikud uued nii sisu kui vormi poolest. Kõik laulikud koos repertuaari juurde kuuluvate klaverisaadetega, saatefonogrammide CD ja orkestrite õppematerjalidega jõuavad kollektiivideni suve alguseks.

Laulupeo muusikatoimetaja Ave Soppi sõnul valmib igale kooriliigile laulik, mis sisaldab liigi- ja ühendkoori repertuaari ning valikkooride laulik, kus on kõik laulupeo 1. kontserdi kooriteosed. Orkestrijuhid saavad tavapäraselt igast teosest partituuri ja partiidekomplekti.

Laulikutes esitatud repertuaari täiendavad lugude autorite ja liigidirigentide tutvustused. „Kuna juubelilaulupeo 6. juulil toimuv I kontsert on pühendatud õpetajatele, siis lähtusime sellest ka teoste autorite ja liigijuhtide tutvustusel, keskendudes rohkem nende teadmiste omandamisele ja edasiandmisele, mitte niivõrd elulookirjeldusele ja lugude valmimisdetailidele,“ iseloomustab Sopp laulikuid.

Oma repertuaariga lauliku saavad lastekoorid, mudilaskoorid, naiskoorid, poistekoorid, segakoorid ja valikkoorid. Erinevalt varasemast saavad ühise lauliku poistesegakoorid ja meeskoorid. „Kuna neil kahel kooriliigil on eesoleva laulupeo repertuaaris palju ühiseid palasid ja seadeid, koostasime neile ühise lauliku,“ selgitas Sopp. Enamik laulikuid valmivad märtsi- ja aprillikuus, valikkooridele mõeldud laulik ilmub trükist mais. Klaviiride ja saatefonogrammidega CD, mis õppeprotsessi hõlbustamiseks on koostatud, peaks kollektiivijuhtideni jõudma mais.

Kõik laulikud on kujundatud juubelipeo visuaalse graafika järgi. Erinevalt varasematest pidudest on juubelipeo laulikud kõik üht värvi. Eri liikide laulikuid eristavad lauliku seljal esitatud nimi ja peo visuaalsest keelest võetud foto. Laulupeo muusikatoimetaja Ave Soppi sõnul on juubelipeo laulikutes tavapärasest rohkem õhku, kuna teksti on vähem ja repertuaari annotatsioonid on paigutatud vastavalt iga laulu juurde. Kindlasti väärib märkimist ka muutus laulupealkirjade kirjatüübi kasutuses, mis 2009. aastast olnud sama ja mis nüüd välja vahetati.

Laulikud on toimetanud XXVII laulupeo muusikatoimetaja Ave Sopp, kes koos Eha Ristimetsaga on koostanud ka teoste autorite autorite lühitutvustused. Kujunduskontseptsiooni on loonud peo peakunstnik Peeter Laurits, laulikute graafiline disainer on Martin Rästa ja keeletoimetaja Annika Vesi. Kaanekujunduses on kasutatud fragmenti natüürmordist “Laulu- ja tantsupeo reliikviad”, mille autor on Toomas Kalve.

Laulupeo kõiki õppematerjale on ette valmistatud pikalt. Kõik laulupeole registreerinud kollektiivid saavad õppematerjalid kätte vastava maakonna kuraatori käest, kes võtab õppematerjali saabumisel nendega ise ühendust. Tallinna kollektiivide juhte ootavad õppematerjalid Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA-s Pärnu maanteel Tallinnas.

6. mail toimub Estonia kontserdisaalis kõigi kollektiivide juhtidele mõeldud laulupeo repertuaari tutvustav esitluskontsert. Koorijuhtidele mõeldud põhjalikumad õppeseminarid toimuvad eesoleval sügisel.

Juhan Uppin: „Rahvamuusika on rahva muusikaline emakeel“

Rahvamuusikapidu on saanud laulu- ja tantsupeo armastatud osaks ning loob võimaluse osaleda suurel juubelipeol ka sadadel rahvapillimängijatel üle Eesti. Rahvamuusikapeo loomingulise juhi Juhan Uppini sõnul on 2019. aasta suvel toimuvale peole registreeruma oodatud igas vanuses rahvapillimängijad ja ansamblid.

“Rahvamuusika on rahva muusikaline emakeel, mis on meid läbi aja saatnud hällist hauani. Rahvamuusika ja pillimäng pole moeasi, vaid südameasi. See on südames leegitsev arm, mis on paljude inimeste sügavaim ja ehedaim eneseväljendusviis, mis aitab väljendada tundeid, mida sõnadesse panna ei saa,” ütleb Uppin.

Viis päeva enne peole registreerumise lõppu on Uppini sõnul end rahvamuusikapeole kirja pannud juba pea 800 muusikut. Nagu viimastel pidudelgi, jagunevad ka sel korral muusikud vastavalt ansamblite koosseisule pilliliikideks: kandled, viiulid, lõõtspillid, näppepillid, akordionid ning koondorkester. Uuendusena tuuakse sel korral peole eraldi liigina ka torupillid. Peole on oodatud ka üksikud pillimängijad, kes hetkel üheski ansamblis ei tegutse. Kandled jagunevad omakorda kolmeks liigiks ning annavad omaette kontserdi “Kannelde Öö” Metodisti Kirikus peo avapäeval, 4. juulil.

“Torupillid ei ole küll viimastel pidudel eraldi liigina väljas olnud, ent teiste liikide koosseisus on nad siiski peol osalenud. Uue pilliliigi lisandumine annab märku sellest, et torupilli mängimine on üha populaarsemaks muutunud. Laulmine, tantsimine ja seal kõrval ka pillimäng on eestlaste hingele kolm meelistegevust. Eriti tore on, et iga aastaga leiab tee pillimänguni lisaks noortele ka vanemaid inimesi, kes teevad teoks oma ammuse unistuse osata mängida mõnd pilli,” kinnitab Uppin.

Igal pilliliigil on omaette repertuaar, mille maht on olenevalt palade pikkusest enamasti viis lugu. Peamiselt mängitakse lihtsaid rahvamuusikalugude seadeid, mis just selle peo jaoks luuakse. “Repertuaari esitleme septembriks ning selle läbivaks jooneks saavad olema lood, mis omavad tähendust ning mida inimesed armastavad ja teavad,” lisas Uppin.

Rahvamuusikapeo repertuaariseminarid toimuvad Tallinnas ja Tartus septembri keskpaigas 2018 ning on eeskätt mõeldud kollektiivijuhtidele ja õpetajatele. Peole pääsemiseks tuleb osaleda ka kahes 2019. aastal toimuvas piirkondlikus eelproovis.

Kõik liigid astuvad oma kavaga üles rahvamuusikapeo kontserdil, mis toimub reedel 5. juulil 2019. Nagu 2017. aasta noortepeolgi, toimub ka sel korral rahvamuusikapeo kontsert tantsuväljaku kõrval, mis rahvamuusikuid ja tantsijaid peo ajal rohkem ühendab.

Aita valida laulupeo erikujundusega euromünt

Kuni 4. märtsi südaööni saab Eesti Rahvusringhäälingu lastejaama veebilehel hääletada laulupeo 150. aastapäevale pühendatud 2-eurose erimündi kujunduse valimiseks. Rahvahääletuse võitnud joonistuse järgi kujundatakse laulupeo 150. aastapäevale pühendatud 2-eurone münt, mis jõuab käibele 2019. aasta esimesel poolel.

Rahvahääletusel saab valida kaheksa kavandi vahel, mille esitasid konkursile kuni 19-aastased lapsed ja noored. Eesti Panga raha analüütik-ekspert Meelis Metuse sõnul ületas joonistuskonkursi edu ootused ja näitas, et tegemist on teemaga, mis läheb inimestele korda.

Laulu- ja tantsupeo erikujunduses on meenemünte välja antud ka varem. 1999. aastal emiteeriti Eesti 1-kroonine meenemünt, millega tähistati 130. aasta möödumist Eesti esimesest üldlaulupeost. 2009. aastal emiteeriti kullast 100-kroonine ja hõbedast 10-kroonine meenemünt, mis on pühendatud Eesti laulu- ja tantsupidude traditsioonile. Lisaks on Lätis ja Leedus emiteeritud münte, mis on pühendatud laulu- ja tantsupeo traditsioonile ja seotud temaatikale. Tänavu jõuab üks selline münt ringlusesse ka Leedus.

Laste poolt kujundatud münte on maailmas vermitud mitmeid, kuid laulupeo 150. aastapäeva juubelile pühendatud 2eurose joonistuskonkurss on Eestis esmakordne. Metuse sõnul on sarnaseid ettevõtmisi edu ka lähiriikides saatnud, mis andis julgust seda ka Eestis korraldada.

Hääletamine on avatud ERRi Lastejaama veebilehel 12. veebruarist kuni 4. märtsini. Iga inimene saab anda ühe hääle enda lemmiku poolt. Erikujundusega münt jõuab käibele 2019. aasta esimesel poolel ning see kehtib maksevahendina kogu euroalal.

Rahvahääletusele jõudnud kaheksa kavandit valis enam kui 8000 konkursile saadetud joonistuse seast välja žürii, kuhu kuulusid 2019. aasta laulupeo peadirigent Peeter Perens, laulupeo dirigent Maret Alango, helilooja Pärt Uusberg, ERR lasteprogrammi vanemtoimetaja Margus Saar, kolm kunstnike liidu ja kolm Eesti Panga esindajat.

Kõigi hääletanute vahel loositakse välja 25 konkursi võitnud joonistuse põhjal loodud kujundusega mündikaarti. Loosimises osalemiseks tuleb hääletamisel sisestada enda e-posti aadress. Auhinnad saavad võitjad kätte peale erikujundusega mündi käibele jõudmist.

Eesti Pank kutsus koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ja ERR Lastejaamaga 2017. aasta sügisel kuni 19-aastaste laste ja noorte seas ellu konkursi, eesmärgiga on leida joonistus, mille järgi kujundatakse 2019. aastal käibele lastava laulupeo 150. aastapäevale ja laulupeo traditsioonile pühendatud 2-eurone münt.

Orkestrijuhid kogunevad Viljandisse repertuaariga tutvuma

24. märtsil saavad Viljandi Kesklinna Koolis kokku puhkpilli- ja sümfooniaorkestrite dirigendid, et tutvuda ühiselt 2019. aasta üldlaulupeo repertuaariga ning koos teele asuda.

Sümfooniaorkestrite liigijuhi Hando Põldmäe sõnul on nii puhkpilli- kui ka sümfooniaorkestrite repertuaaris väga palju spetsiaalselt selleks peoks tellitud uudisloomingut. “Puhkpilliorkestreid ootab laulupeol ees neli uudisteost ning sümfooniaorkestrite neljast loost koguni kolm on samuti täiesti uued. Ka koondorkestri lugu on tellitud spetsiaalselt selleks peoks,” selgitas Põldmäe.

Märtsi teises pooles Viljandis esmakordselt ühiselt toimuva puhkpilli- ja sümfooniaorkestrite repertuaari esitluskontserdi eesmärk on tuua orkestrite repertuaar päriselt kuuldavale. “Orkestri partituur on suur ja mitmekihiline ning pelgalt selle vaatlusel ei pruugi kõla veel selguda. Sestap mängime repertuaari läbi koosseisus, kus on esindatud kõik partituuris leiduvad pillid. Ikka selleks, et dirigentidel tekiks helipildiline ettekujutus, kuidas see kõik lauluväljakul lõpuks kõlama võiks hakata.,” lisas Põldmäe.

Orkestrite repertuaari esitluskontserdile on oodatud kõik laulupeol osalevate orkestrite dirigendid. 2019. aasta laulupeole võib oodata suurusjärgus ca 60 puhkpilliorkestrit ja 30 sümfoonia- ja keelpilliorkestrit. Täpset arvu on veel täna raske öelda, sest nagu teisteski liikides, kestab peole registreerumine ka orkestrite jaoks käesoleva aasta 23. veebruarini.

Esitluskontserdil mängivad repertuaari ette Viljandi Noorte Sümfooniaorkester, Lasnamäe Muusikakooli Sümfooniaorkester, Tallinna Muusikakooli Sümfooniaorkester, Viljandi Muusikakooli Puhkpilliorkester ning Vabariiklik Orkestrijuhtide Puhkpilliorkester.

Orkestrite õppematerjalid valmivad juunis 2018 ning orkestrite õppematerjali komplekti tellimuse saab registris esitada kollektiivi kontaktisik. Kui varem ootas laulupeol osalevaid sümfooniaorkestreid ees kahest ühisest proovist koosnev teekond, siis sel korral kohtutakse koguni kolmel korral. Esimene ühine proov toimub juba 6. ja 7. oktoobril Tallinnas ja Tartus. “Tõime selle varasemaks, et ka väiksemad orkestrid, kellel võib pilliliikide komplekteerimisel tekkida raskusi, saaksid juba õppeprotsessi alguses kätte tunnetuse, kuidas lood kogu orkestri esituses kõlavad,” ütles Põldmäe.

Laulupeol osalevas orkestris peab olema vähemalt 12 mängijat. Võimalikud erandid vaatab avalduste alusel üle laulupeo kunstiline toimkond. Puhkpilliorkestrite liigijuht on Bert Langeler ning sümfooniaorkestrite liigijuht Hando Põldmäe.

XXVII laulupeo “Minu arm” orkestrite repertuaar:

Puhkpilliorkester

• Riivo Jõgi Sinule, Eesti!
• Mart Siimer, seade laulupeole Mati Põdra Ärka, kannel ja harf!
• Ott Kask Orja torupillivalts/Tsirgu Liisa/Torupilli Jussi lugu
• Seade Tõnis Kõrvits Kätte jõudnud suvi

Sümfooniaorkester

• Jonas Tarm Päike laulab
• Tõnu Kõrvits Uudisteos
• Villem Kapp Sümfoonia nr 2 c-moll, 3. osa Allegro
• Ülo Krigul Tornikella kaja

Koondorkester

• Ardo Ran Varres Eesti muinasjutud

Peeter Perens ja Siim Selis: “Lihtne oleks võtta vanad hitid, aga laulupidudelt oodatakse uut repertuaari”

XXVII laulupeo “Minu arm” ideekavandi autorite Peeter Perensi ja Siim Selise sõnul on laulupeo kava koostamine mitmekihiline ja sügav protsess, kus iga teos on põhjalikult kaalutud. Repertuaari aluseks oleva nägemuse ideekavandist panid mehed kirja veidi vähem kui kolm aastat enne pidu, 2016. aasta augustis.

“Ideekavandi põhiülesanne on esitada selle autorite nägemust, millise näoga võiks laulupidu olla. Repertuaari koostamine on sellest järgmine samm, mis tehakse kavandit aluseks võttes juba oluliselt laiemas ringis,” selgitavad Perens ja Selis.

Laulupeo kava koostamine saab alata alles siis, kui ideekavand on välja valitud ning kokku on pandud peo kunstiline toimkond. Lisaks valitud ideekavandi esitajatele kuuluvad laulupeo kunstilisse toimkonda kõik liigijuhid ning samuti muusikatoimetaja Ave Sopp. 2019. aasta laulupeo “Minu arm” kunstiline toimkond sai paika 2016. aasta lõpuks ehk suisa pool aastat enne seda, kui toimus noortepidu “Mina jään”.

Nagu juba harjumuseks saanud, nii koosneb ka XXVII laulupidu kahest muusikaküllasest päevast – esimene päev on sedapuhku pühendatud meid eluteel suunavatele õpetajatele ning teisel päeval ootab ees juba traditsiooniline laulupeo kontsert. “Laulupidu tervikuna võiks olla koht, kus suudame mõelda suurelt ja keskenduda väärtustele, mis on toonud meid siia ja viivad ka edasi,” ütleb Perens.

Kontsertide kavad pandi paika liigijuhtide eestvedamisel ning paljude erinevate osapoolte ühise jõupingutusena. Töö käigus tehti heliloojatele sihttellimusi, korraldati heliloomingukonkurss. Traditsiooniliselt tegid omapoolseid pakkumisi ka Kooriühingu alaliidud, aga ka eraisikud. Kava kinnitab Eesti Kooriühingu muusikanõukogu.

“Ükski lugu ei satu laulupeo repertuaari ajendatuna päevapoliitikast. Lood asetuvad oma kohale kindla põhjusega ja lähtuvalt nende sobivusest ideekavandiga. Loomulik on ka see, et sama lugu võib erineval ajahetkel olla erineva tähendusega. Seda ei saa kunagi ette näha ning see muudabki protsessi sedavõrd väljakutsuvaks,” teavad Perens ja Selis omast kogemusest öelda.

Meeste sõnul tuleb repertuaari kokku pannes otsida tasakaalu juba armastatud heliloomingu ja uudisteoste vahel. Samas ei tohi kindlasti unustada, et just uudisteostega on võimalus rikastada terve Eesti koori- ja orkestrimuusikute repertuaari. “Me saame uut muusikat tellida ja heliloojad on ka huvitatud seda kirjutama. Lihtne oleks võtta vanad hitid, aga uut repertuaari oodatakse pikisilmi. Meie aja kohustus on mitte lasta liugu möödunud aegade repertuaari peal,” kinnitavad Perens ja Selis.

Mis puudutab laulupeo esimest päeva, siis see on viimastel pidudel andnud kunstilistele juhtidele rohkem mänguruumi, et viia ellu nägemust, mis ideekavandiga välja on pakutud. “Meie soov on sedapuhku teha ekskursiooniga eesti muusikalukku kummardus kõikidele õpetajatele. Esimesel päeval kõlavad eesti muusika kaunimad ja olulisemad kooriteosed, uhke orkestrimuusika ning midagi hoopis ootamatut – kammermuusika laulukaare all,” lisab Perens.

Selleks, et repertuaar saaks ühtviisi jõukohane kui ka arendav, peab liigijuhtidel olema hea tunnetus, mis toimub Eesti koorimuusikas – mida koorid laulavad, mida orkestrid mängivad, mis on nende lemmikpalad ning mis on aktuaalne. Esmane tagasiside laulupeo kontseptsioonile on ideekavandi autorite sõnul olnud soe.

XXVII laulu- ja XX tantsupidu “Minu arm” toimuvad Tallinna lauluväljakul ja Kalevi staadionil 4.-7. juulil 2019. aastal.

XXVII laulupeo repertuaariga saab tutvuda siin.

Kollektiivide juhid üle Eesti ütlesid juubelipeole „Tere!“

23. jaanuarist kuni 16. veebruarini tegime XXVII laulu- ja XX tantsupeo loojatega haldusreformijärgsele Eestile tiiru peale, et öelda kollektiivijuhtidele “Tere!” ning tutvustada 2019. aasta juubelipidu „Minu arm“.

Esimest korda käidi sellisel viisil maakondades kollektiivijuhtidele saabuvat laulu- ja tantsupidu tutvustamas 2016. aastal, kui asuti teele XII noorte laulu- ja tantsupeo poole. Seekordsetel kohtumistel tutvustasid saabuvat pidu nii Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA korraldustoimkond kui ka saabuva juubelipeo kunstilise toimkonna esindajad. Kõigile kuulajatele tutvustati juubelipeo juhtmõtet „Minu arm“ ning anti ülevaade nii laulupeo repertuaarist kui tantsupeo kavast.

Ka tänavustelt kohtumistelt jäid eredamate hetkena meelde eelkõige kollektiivijuhtide sõnavõtud selle kohta, mida tähendab nende jaoks saabuv juubelipidu ja juhtmõte „Minu arm“.

Küsisime Tartus toimunud Terepäeval osalejatelt, millised on nende mõtted seoses juubelipeo juhtmõttega “Minu arm”.

Tartumaalt pärit rahvatantsuansambel Tarbatu kunstiline juht Jaanus Randma selgitab, et tema jaoks tähendab juubelipeo juhtmõte usaldust tema ning ta tantsijate vahel. „Minu jaoks tähendab see minu lapsi. Mitte ainult minu bioloogilisi lapsi, vaid ka mu tantsijaid. Kõige paremini tunnetan ma seda siis, kui ma näen, et mu tantsijad usaldavad ennast minu kätesse läbi kõigi minu tegemiste ja mõtete. Usalduses peitubki minu arm,“ selgitas juubelipeo juhtmõtte isiklikku tähendust Randma.

Koorijuht ja muusikapedagoog Lauri Breede jaoks on minu arm tähendus läbiv tema elus. „Ma leian, et selles mõttes peitub kogu minu muusika, kõik minu lauljad, minu kodu ja kodumaa,“ rääkis Breede.

Kollektiivide juhtidele üle Eesti käisid tere ütlemas juubelipeo peakorraldaja Aet Maatee, laulupeo peadirigent Peeter Perens, tantsupeo pealavastaja Vaike Rajaste, rahvamuusikute juht Juhan Uppin, muusikatoimetaja Ave Sopp, tantsutoimetaja Andi Einaste ning laulu- ja tantsupeo teabejuht Sten Weidebaum.

Suur tänu kõigile, kes tulid – üksi pole keegi!

Kollektiivide registreerimine laulu- ja tantsupeole lõpeb 23. veebruaril

Veel viimaseid päevi saab kollektiive registreerida 2019. aastal toimuvale XXVII laulu- ja XX tantsupeole “Minu arm”. Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juhataja Aet Maatee kutsub kõiki kollektiive üle Eesti end laulu- ja tantsupeo registris kirja panema. “Tule tee kingitus Eestile ja ühine juubelipeoga enne 23. veebruari südaööd,” kutsub Maatee kõiki ühinema teekonnaga laulu- ja tantsupeole.

Kollektiivide registreerimiseks on vajalik täita avaldus laulu- ja tantsupeo elektroonilises registris aadressil: register.laulupidu.ee. Väliseesti ning väliskollektiivid saavad oma registreerimistaotlused esitada neljapäeva, 1. märtsini laulu- ja tantsupeo kodulehel aadressil www.laulupidu.ee.

Kollektiive peole registreerudes ei tohiks unustada tellida ka õppematerjale. Laulupeo muusikatoimetaja Ave Sopp paneb südamele, et laulikuid tellides mõeldaks ette, kas sügisel on lauljaid kooridesse lisandumas. „Laulikud tuleks tellida võimalusel sügisest lauljate arvu silmas pidades, kuna sügisel ei pruugi enam laulikuid kõigile saada olla,“ rõhutab Sopp.

XXVII laulu- ja XX tantsupeo juhtmõte on “Minu arm“. Need sõnad puudutavad kõiki meid isiklikult ning igaüks teab ise nende tähendust. Lydia Koidula sulest sai neist otsekui ajatu hümn isamaa-armastusele, mis on rahvast rasketel aegadel ühendanud oma maad hoidma ning aina uueks looma. Kõigi meie suhe isamaasse on eriline. Arm ja isamaa on niivõrd avarad ja mitmekihilised mõisted, et saavad sisu üksnes isikliku pühenduse ja pöördumise kaudu.

2019. aastal möödub laulupeo sünnist 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimub kahekümnendat korda. XXVII laulupeo peadirigent on Peeter Perens, XX tantsupeo pealavastaja on Vaike Rajaste ning rahvamuusikute pealik on Juhan Uppin.

Peole registreerimisega seotud küsimustega palume pöörduda programmitoimetaja Vaike Rajaste poole e-posti aadressil vaike.rajaste@laulupidu.ee.

Terepäevadel üle Eesti tutvustatakse XXVII laulu- ja XX tantsupidu

Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA alustas jaanuari lõpust XXVII laulu- ja XX tantsupeo korraldajate ja kunstilise toimkonna esindajatega ringkäiku läbi Eesti, et tutvustada kollektiivijuhtidele lähenevat pidu ning üheskoos teele asuda.

Kohtumistel tutvustatakse neid, kes pidu teevad, räägitakse lahti peo sisu ja mõte, vaadatakse üle repertuaar ning milline saab olema teekond peoni. Millal ilmuvad õppematerjalid ja toimuvad repertuaariseminarid, esitlused ja eelproovid. Kõik vahepealsel ajal tekkinud küsimused saavad samuti üheskoos vastatud ning vajadusel aidatakse kollektiivijuhtidel ka peole registreeruda.

XXVII laulu- ja XX tantsupeo terepäevade kohtumised toimuvad:

• 31. jaanuar kell 15.00 ( Läänemaa, Hiiumaa)
• 1. veebruar kell 16.00 (Tallinn, Harjumaa, Raplamaa)
• 7. veebruar kell 16.00 (Ida-Virumaa)
• 8. veebruar kell 16.00 (Lääne-Virumaa)
• 9. veebruar kell 16.00 (Järvamaa)
• 14. veebruar kell 16.00 (Viljandimaa)
• 15. veebruar kell 14.00 (Pärnu linn, Pärnumaa)
• 16. veebruar kell 12.00 (Saaremaa)

Loe lähemalt terepäevade kohta siit.

Peeter Perens: “minu arm” on minu isamaa ja minu emakeel

XXVII laulupeo kava on koostatud inspireerituna meie elukultuuri kahest allikast – vanadest läänemeresoome juurtest ja tänasest osadusest õhtumaise kultuuriga. Laulud ja orkestripalad on valitud nõnda, et nad peegeldaksid meie euroopalikkust ja samas ürgset maalähedust.

XXVII laulupeo kunstilise juhi Peeter Perensi sõnul räägivad laulupeod meile asjadest, mida rahvas kalliks peab. “Ma leian, et oleme tänu laulupidudele jõudnud rahvana siia, kus praegu viibime. Ja kui tahame hoida Eesti riiki, siis peame hoidma laulupidu,” ütleb ta. XXVII laulu- ja tantsupeo juhtmõtteks on “Minu arm”. “Minu jaoks on see minu isamaa ja minu emakeel,” lisab Perens.

Kunstilise juhi sõnul on laulupidu üks neid nähtusi, mis tekitab enda ümber ilu, headust, puhtust ja turvalisust – kõike seda, mida terve Eesti vajab. “Isegi kui inimene ei osale laulupeol, siis ta saab tegelikult sellest kaudselt osa nende väärtuste kaudu, mida see pidu loob. Need on väärtused, mis ei sünni iseenesest, nende nimel on vaja pingutada,” lisab Perens.

XXVII laulupeo 1. kontsert on pühendatud neile, kes meid eluteel suunavad – meie õpetajatele. See on õhtu, kus vaatleme eesti muusikalugu kui ühte suurt sugupuud juurtest viljadeni, õpetajahärra Cimzest tänaste heliloojateni. Koos ERSO-ga kõlavad eesti muusika kaunimad ja olulisemad kooriteosed, uhke puhkpillimuusika kutseliste puhkpilliorkestrite esituses ning vastukaaluks hoopis midagi ootamatut – kammermuusika laulukaare all.

“Esimese kontserdi viimased viljad saame luua ise ja ühiselt, kus valikkooride eestvõtmisel saab laulda terve väljakutäis, et üksi pole keegi,” viitab laulupeo üldjuht Tauno Aintsi ja Urve Tinnuri loole “Keegi pole üksi”, millele järgneb veel kaks ühislaulu. XXVII laulupeo 1. kontserdi muusikajuht on Siim Selis.

XXVII laulupeo teine kontsert on traditsiooniline ning selleks on heliloojad loonud rohkelt täiesti uusi ja uues seades teoseid, lisaks sellele kõlab muidugi laulupidude klassika. “Laulupeo 2. kontserdi lõpuühendkoori esituses kõlab ühe praeguse Eesti koorimuusika kõige enam esitatud autori Pärt Uusbergi uudisteos “Igaviku tuules”, mis on loodud Kristjan Jaak Petersoni ja Juhan Liivi tekstile ning eesti rahvaviisile,” ütleb Perens ning viitab, et just sellest võib kujuneda peo üks tipphetki.

XXVII laulupeo repertuaariga saab tutvuda siin: https://2019.laulupidu.ee/laulupidu/laulupeo-repertuaar/

XXVII laulupeo laulikud ja klaviir valmivad 2018. aasta märtsist-maini, orkestrite õppematerjal juunis 2018.

Vaike Rajaste: minu jaoks on “minu arm” vanaema heinamaal

XX tantsupidu teeb sügava kummarduse 85 aasta pikkusele tantsupeo traditsioonile. Seetõttu on kõikidel rühmaliikidel repertuaaris varasemate tantsupidude armastatumad tantsupärlid. Kuid loomulikult ei puudu ka uus looming, just selleks tantsupeoks loodud tantsud.

XX tantsupeo idee autori ja pealavastaja Vaike Rajaste sõnul on tantsupeol kokku üksteist tantsuliiki ja igaüks neist saab oma esitustesse ka ühe vana pärli, mis tantsumurul veerema pannakse. “Repertuaaris on kõrvuti vana ja uus, rahvamuusika ja sümfooniline muusika. Palju on äratundmisrõõmu, aga rohkelt ka uut ja arendavat,” kirjeldab Rajaste.

“Kui rääkida laulu- ja tantsupeo juhtmõttest “Minu arm”, siis minu jaoks peitub see näiteks minu vanaema heinamaal lapsepõlves, kus ma oma onupojaga esimesed tantsusammud tegin. Tantsupeol kõnelemegi Eestimaa erinevatest paikadest, sest meist igaühel on erinevad kohad, mis meile olulised on,” ütleb Rajaste.

Kui varasematel pidudel on olnud nõnda, et üks liik lapsi ja teine liik täiskasvanuid pannakse ühte tantsu tantsima, siis sel korral on tantsupeo eestvedajate soov, et laste ja täiskasvanute kooslus saaks juba varem hakata koos tantsima. Seetõttu astub XX tantsupeol staadionimurule üks täiesti uus rühmaliik ehk pererühmad, kus tantsivad koos kaheksa täiskasvanut (soovitavalt segapaarid) ja 16 last, kes õpivad 2018-2019 õppeaastal 1.-5. klassis. Rühmaliigis ei saa osaleda Tallinnas ja Harjumaal tegutsevad kollektiivid. “Lõime sellise rühmaliigi, kuna väikestes kohtades ei pruugi olla enam nii palju lapsi, et terve rühm moodustada. Tahame, et ka väikeste kohtade lapsed peole saaksid,” selgitab Rajaste.

Tantsupeo muusikajuht on Tonio Tamra ning juba viimastele pidudele kohaselt kõlab ka sel korral tantsuväljakul elav muusika. Kuna palju on vanadest aegadest pärit sümfoonilist muusikat, siis on muusikajuhile paras väljakutse, kuidas need teosed endale uue kuue ja värske kõla saaksid. “Muusika on tantsu juures väga tähtis. Kui muusika vaatajat köidab, siis hakkab ta ka süvenenumalt jälgima tantsu,” iseloomustab Rajaste.

Oluliseks uuenduseks tantsupidude korralduses on sel korral ka asjaolu, et esimene etendus toimub juba neljapäeval. Reedel on tantsijatel veel kaks etendust.

2019. aasta juubelilaulu- ja tantsupeo üldjuhid on Peeter Perens ja Vaike Rajaste

2019. aasta suvel toimuva XXVII üldlaulupeo muusikaline juht on dirigent Peeter Perens ning XX tantsupeo pealavastajaks tantsujuht Vaike Rajaste.

Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Aet Maatee sõnul on nii Peeter Perens kui ka Vaike Rajaste osalenud laulu- ja tantsupeo loovmeeskondade töös palju aastaid. “Vaike Rajastes on sitkust ja Peeter Perensis sügavust,” ütleb Maatee ja lisab: “Nüüd on nende hoida ja vedada antud juubelipidude ettevalmistamine ja teostamine. See on suur vastutus ning pikk teekond eestvedajate ja kaasajatena – loomisrõõm nii selle võlus kui ka valus.”

Peeter Perensi ja Siim Selise koosloomes sündinud juubelilaulupeo lähteidee kõrvutab kahte praeguse eesti kultuuri päritoluallikat – ürgset läänemeresoome kultuuri ja meie veel suhteliselt noort osalust euroopa kultuuriga. “See on pidu, kus saame juurelda oma päritolu üle ja vaadata samas tulevikku,” selgitab Perens.

XX tantsupeo lähteideena vaatab Vaike Rajaste tantsupeo kujunemislugu, milles peegeldub paljuski ka Eesti maa ja rahva saatus ning lugu. Ideekavand sündis koostöös Tonio Tamraga.

Dirigent Peeter Perens on Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori peadirigent ja Eesti Panga kammerkoori dirigent. Muusikalise hariduse omandas ta Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimise erialal ning õppis ka Eesti Muusikaakadeemias ooperilaulmist. Peeter Perens on töötanud kümme aastat G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis koorijuhtimise õpetajana ja olnud ka  koorijuhtimise osakonna juhataja. Aastate jooksul on ta olnud seotud väga mitmete kooridega, mille seas on näiteks Estonia Seltsi Segakoor ja segakoor “Endla” ning ta on juhatanud kontsertidel nii Eesti Rahvusmeeskoori kui ka Eesti Filharmoonia Kammerkoori. Laulupeol on Peeter Perens olnud mitmeid kordi nii sega-, mees- kui ka noormeeste kooride liigijuht.

Tantsuõpetaja Vaike Rajaste on toonud tantsupidudele sadu rahvatantsijaid ja algatanud talviste Tantsupidude traditsiooni. Ta on lõpetanud Viljandi Kultuurikooli ning omandanud Tallinna Ülikoolis kultuurikorraldaja/tantsujuhi eriala. Just Viljandis jätkab Vaike Rajaste ka rahvatantsu oskuste edasi andmist, õpetades Viljandi Kultuuriakadeemias eesti tantsu ning juhendades mitmeid rahvatantsurühmi. Vaike Rajaste on lavastanud paljusid Viljandimaa laulu-ja tantsupidusid, korraldanud üleriigilisi konverentse ja võistutantsimisi ning loonud mitmeid uusi tantse, mis on jõudnud ka tantsupeole. Üleriigiliste tantsupidude lavastusmeeskondades oli ta esmakordselt 1997. aastal ning viimati, 2014. aastal, oli Vaike Rajaste XIX tantsupeol “Puudutus” B2 rühmade liigijuht. Oma kultuuri- ja tantsuõpetajatöö eest Viljandimaal sai Vaike Rajaste 2010. aastal presidendilt Valgetähe V klassi teenetemärgi.

Algas registreerumine XXVII laulu- ja XX tantsupeole “Minu arm”

Alates 23. jaanuarist saavad kõik XXVII laulu- ja XX tantsupeol osaleda soovivad kollektiivid end peole registreerida. Eestis tegutsevad kollektiivid saavad end kirja panna kuni 23. veebruarini elektroonilises registris. XXVII laulu- ja XX tantsupidu “Minu arm” toimub 4.-7. juulini 2019.

Kollektiivide registreerimiseks on vajalik täita avaldus laulu- ja tantsupeo elektroonilises registris, mille esmakordsel kasutamisel tuleb ühel kollektiivi esindajal esmalt luua kasutajakonto. Seejärel on võimalik oma kollektiiv registris etteantud vormi alusel peole registreerida. Väliseesti ning väliskollektiivid saavad oma registreerimistaotlused esitada kodulehel: www.laulupidu.ee.

Kooride- ja tantsurühmade juhid võiks registrisse kanda võimalikult täpsed andmed. 2018. aasta sügisel toimub registris andmete korrigeerimine ja täpsustamine, kuid seda saavad teha vaid registreerunud kollektiivid. Üheks erandiks on siiski mudilased, kelle info saab registrisse kanda alles siis, kui nad on oma kooliteed alustanud.

Registreerimisel tuleks sisestada kollektiivi liikmete nimed koos isikukoodidega, et näha laulu- ja tantsupeoliste pere tegelikku mahtu ja ka seda, kes samaaegselt nii laulab, tantsib kui mängib pilli. Tõesed andmed annavad võimaluse kavandada maakondlikke eelproove ning laulu- ja tantsupeo nädala ajakava. Eraldi tuleks tähele panna, et kollektiivijuhi materjalid tellitakse registris “juhi” vaates, mitte kollektiivi registreerimise juures. Ka koorijuhile mõeldud laulikuid saab tellida “juhi” vaatest.

Vajadusel saavad kõik kollektiivide juhid registreerumisel abi jaanuaris-veebruaris toimuvatel XXVII laulu- ja XX tantsupeo “Minu arm” terepäevadel. Kokku toimuvad üle Eesti üheteistkümnes paigas kohtumised peo korraldajate ja kunstilise toimkonna esindajatega, et kõik küsimused saaks vastatud ja rõõmsalt üheskoos teele asuda!

Peole registreerimisega seotud küsimustes saab abi e-maili teel programmitoimetaja Vaike Rajastelt: vaike.rajaste@laulupidu.ee.

XXVII laulu- ja XX tantsupidu “Minu arm”

XXVII laulu- ja XX tantsupeo juhtmõte on “Minu arm“. Need sõnad puudutavad kõiki meid isiklikult ning igaüks teab ise nende tähendust. Lydia Koidula sulest sai neist otsekui ajatu hümn isamaa-armastusele, mis on rahvast rasketel aegadel ühendanud oma maad hoidma ning aina uueks looma.

Kõigi meie suhe isamaasse on eriline. Arm ja isamaa on niivõrd avarad ja mitmekihilised mõisted, et saavad sisu üksnes isikliku pühenduse ja pöördumise kaudu. Seos juubelipeoga on tugev, sest nii nagu need Lydia Koidula luuleread puudutasid meie eelkäijaid 1869. aastal, nii vajame neid sõnu ka täna.

XXVII laulu- ja XX tantsupeo “Minu arm“ toimub Tallinna lauluväljakul ja Kalevi staadionil neljapäevast pühapäevani, 4.-7. juulil 2019. aastal. Neljapäeval ja reedel annavad rahvatantsijad Kalevi staadionil kokku kolm etendust ning toimuvad rahvamuusikute kontserdid. Laupäev on rongkäigu päralt, millele järgneb laulupeo 1. kontsert. Pühapäeval toimub laulupeo 2. kontsert.

XXVII laulu- ja XX tantsupeol “Minu arm” tähistame kaht suurt juubelit – 2019. aastal möödub laulupeo sünnist 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimub kahekümnendat korda. XXVII laulupeo peadirigent on Peeter Perens, XX tantsupeo pealavastaja on Vaike Rajaste ning rahvamuusikute pealik on Juhan Uppin.