4.-7. juuli 2019
Laulu- ja tantsupeo alguseni
161päeva 15tundi 57minutit 26sekundit

Kontserdisari laulupidu 150

2019. aastal pühitseme 150 aasta möödumist esimesest laulupeost. Esimene laulupidu oli tähtis teetähis ja tohutu motivaator kogu meie rahvale ja eriti eesti muusikale. Cimze seminaris oli juba hariduse saanud hulk eesti kooliõpetajaid, tänu kellele esimene laulupidu üldse toimuda sai. Sellest ajast tänaseni on loodud palju head muusikat. Et vaadata tagasi käidud teele ja tunda rõõmu loodud muusikalise rikkuse üle, tutvustab kontserdisari “150 aastat esimesest laulupeost” selle teekonna kauneid vilju. Mitmed koorid, orkestrid, instrumentalistid, lauljad ja teater toovad kuulajani eesti heliloojate teoseid 150-aasta pikkusest perioodist, mis lahutab meid esimesest laulupeost.

Kontserdisarja idee autorid on Peeter Perens ja Siim Selis
Kontserdisarja korraldavad eesti muusikaorganisatsioonid koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega.

Jaanuar

„Gloria Patri“ valitud laulud
13.01.2019, Tallinna Jaani Kirik
Kontserdi korraldaja: Eesti Kammerkooride Liit

Veebruar

Eduard Tubin ooper “Reigi õpetaja”
14.02.2019, Teater Vanemuine
Vanemuise teatri väike maja (Vanemuise 45a), Tartu

Lavastaja Roman Baskin
Kunstnik Iir Hermeliin
Muusikajuht Paul Mägi
Dirigent Taavi Kull
Vanemuise ooperikoor ja sümfooniaorkester

Peaosades: Jassi Zahharov (Paavali Lempelius), Karmen Puis (Catharina Vycken), Mati Turi (Jonas Kempe).

Tubina loomingu keskseks osaks on sümfoonilised teosed, milles ta käis läbi pika tee rahvusromantismist atonaalsuse künnisele. Tubina muusikat tajutakse rahvuslikuna. Oma teostes on ta sageli kasutanud rahvaviise  – näiteks mitmetes süitides, balletis „Kratt“ jne. Noores Eesti Vabariigis oli teravalt päevakorral küsimus kunstide, sealhulgas muusika rahvuslikkusest. Mitmed heliloojad pöördusid rahvusliku väljenduse saavutamiseks rahvaviiside poole. Paremini õnnestus rahvaviiside töötlemine mitmetel kooriheliloojatel (eriti Mart Saarel, Cyrillus Kreegil), Tubin oli üks esimesi, kelle instrumentaalmuusikas ei mõju rahvaviiside kasutamine ebaloomulikuna.

Tubina huvi rahvamuusika vastu oli teaduslikku laadi ning ta püüdis sügavalt mõista ja tajuda selle olemust. Tubin ise on oma loomingu iseloomustamiseks öelnud: „Minu muusika rajaneb klassikalistel traditsioonidel ja sisaldab sageli eesti rahvamuusika jooni.“

Laulupeol on kõlanud Eduard Tubina üksikud orkestriteosed, mõned laulud naiskoorile ja mitmed meeskoorile. Esimesena oli 1938. aasta laulupeo meeskooridel kavas „Karjase laul“. Eesootaval, 2019. aasta peol laulavad naiskoorid „Õitsiliste koori“ balletist „Kratt“.
Orkestrid on mänginud osi tsüklist „Süit eesti tantsudest“, „Pidulikku prelüüdi“ ning „Maksamereliste tantsu“ balletist „Kratt“.
Helilooja Tubinat seob laulupeoga ka muusikajuhi ja koorijuhi amet. 1930 alustas Tubin Tartus Vanemuise teatris tööd klaverisaatja ja dirigendina. Kuni Eestist lahkumiseni juhatas ta üle 40 ooperi, opereti, balleti ja näidendi etendusi ning kirjutas ka ise muusikat draamalavastustele. Lisaks dirigeeris ta arvukalt orkestrikontserte ja vokaalinstrumentaalteoste ettekandeid. Tubin juhatas meeskoore kokku üle 30 aasta, esialgu Eestis ja hiljem Rootsis. 1948. aastal juhatas ta väliseestlaste laulupidu Stockholmis.

Tubina teise ooperi, 1971. aastal valminud „Reigi õpetaja“ saatus on olnud keeruline  – tolleaegne riigiaparaat keeldus mitmel korral Estonia teatrileteose lavastamiseks luba andmast, seepärast pidi ooper esietendumist ootama 1979. aastani, mil Kaarel Ird sai Vanemuise jaoks loa otse Moskvast.

Ooperi sündmused toimuvad Põhja-Hiiumaal Reigi koguduses ning Tallinnas 1630. aasta paiku. Kuigi ajastu võib jääda kaugeks, on loo sisu ajatu – keelatud armastus ja selle ühiskondlik hukkamõist. Soome kirjaniku Aino Kallase dramaatilise jutustuse aluseks on tegelikult toimunud sündmused ning seigad kirjaniku enda eluloost.

Märts

Kontsert “Laulupeo kaja”
3.03.2019, Kose kultuurikeskus
Muusikat esitab Vabariiklik Orkestrijuhtide Puhkpillioskester ja Politsei- ja Piirivalveorkester. Dirigeerivad Bert Langeler, Hando Põldmäe, Ott Kask, Riho Sild, Sami Ruusuvuori (Soome). Kaasa teevad mezzo-sopranolist Annaliisa Pillak, viiulisolist Eeva Oksala (Soome).

Kontsert “Laulupeo pärlid”

27.03.2019, Arvo Pärdi Keskus
28.03.2019, Türi kultuurikeskus
29.03.2019, Avinurme kultuurikeskus
30.03.2019, Rakvere linnavalitsuse valge saal

Muusikat esitavad Vanalinna Hariduskolleegiumi keelpilliorkester. Dirigent Rasmus Puur.

Aprill

Kontsert eesti heliloojate koorimuusikast

4.04.2019 Põlva Kultuurikeskus
4.04.2019 Tartu Karlova kool

Muusikat esitab Eesti Filharmoonia kammerkoor. Kavas on Cyrillus Kreegi, Veljo Tormise, Arvo Pärdi, Tõnu Kõrvitsa ja Märt-Matis Lille teosed.

Kontsert eesti heliloojate oreliloomingust “Mõeldes Louis Homiliusele”

23.04.2019, Kaarli kirik

Peeter Süda, Rudolf Tobiase ja Artur Kapi muusikat esitavad Piret Aidulo, Kadri Ploompuu, Toomas Trass, Kristel Aer ja teised.

Kontserti korraldab Eesti Orelisõprade Ühing koostöös EELK Tallinna Kaarli kogudusega.

Mai

Kontsert Veljo Tormise teiste eesti heliloojate koorimuusikast
4.05.2019, Eesti Rahva Muuseum

Muusikat esitab kammerkoor Vox Populi. Dirigent Janne Fridolin.

Juuni

Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor ja Tartu Akadeemilise Meeskoori ühiskontsert „Jannsen 200“

1.06.2019, Vanemuise kontserdimaja

Maarja kiriku kontsert 

20.06.2019, Tartu Maarja Kirik

Muusikat esitavad Eesti Rahvusmeeskoor ja Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor.