Laulu- ja tantsupeo alguseni
107päeva 13tundi 52minutit 32sekundit

Kontserdisari laulupidu 150

2019. aastal pühitseme 150 aasta möödumist esimesest laulupeost. Esimene laulupidu oli tähtis teetähis ja tohutu motivaator kogu meie rahvale ja eriti eesti muusikale. Lätlase Janis Cimze juhtimisel tegutsenud koolmeistrite seminaris Valmieras ja hiljem Valgas oli juba hariduse saanud hulk eesti kooliõpetajaid, tänu kellele meie esimene laulupidu üldse sai toimuda. Sellest ajast tänaseni on loodud palju head muusikat. Et vaadata tagasi käidud teele ja tunda rõõmu loodud muusikalise rikkuse üle, tutvustab kontserdisari “150 aastat esimesest laulupeost” selle teekonna kauneid vilju. Mitmed koorid, orkestrid, instrumentalistid, lauljad ja teater toovad kuulajani eesti heliloojate teoseid 150-aasta pikkusest perioodist, mis lahutab meid esimesest laulupeost.

Kontserdisarja idee autorid on Peeter Perens ja Siim Selis
Kontserdisarja korraldavad eesti muusikaorganisatsioonid koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega.

Jaanuar

I/ „Gloria Patri“ valitud laulud
13.01.2019, Tallinna Jaani Kirik
Kontserdi korraldaja: Eesti Kammerkooride Liit

11 osa Urmas Sisaski tsüklist „Gloria Patri“

Urmas Sisaski „Gloria Patri“ on 24-osaline teos segakoorile, mille osade seast jaanuarikuisele kontserdile tehti üks valik. Kontserdisarja alustamisel viib ladinakeelne „Gloria Patri“ (Au olgu Isale) mõtted missale ning täpsemalt Urmas Sisaski missale nr 3 („Eesti missa“), mis kõlas tervikuna 1994. aasta laulupeo ühendkoori esituses. Kümme aastat hiljem, 2004. aastal laulsid ühendkoorid „Eesti missast“ ühte osa -„Sanctus“. 2009. aastal kõlas ühendkooride ja orkestri esituses kaks osa Sisaski oratooriumist „Pro Patria“: „Maal“ ja „Asumine“. Nende kõrval on laulupeo lastekoorilt ja noortepeo neidudekoorilt kõlanud mitmed Sisaski ilmaliku tekstiga laulud.

Veebruar

II/ Eduard Tubin ooper “Reigi õpetaja”
14.02.2019, Teater Vanemuine
Vanemuise teatri väike maja (Vanemuise 45a), Tartu

Lavastaja Roman Baskin
Kunstnik Iir Hermeliin
Muusikajuht Paul Mägi
Dirigent Taavi Kull
Vanemuise ooperikoor ja sümfooniaorkester

Peaosades: Jassi Zahharov (Paavali Lempelius), Karmen Puis (Catharina Vycken), Mati Turi (Jonas Kempe).

Tubina loomingu keskseks osaks on sümfoonilised teosed, milles ta käis läbi pika tee rahvusromantismist atonaalsuse künnisele. Tubina muusikat tajutakse rahvuslikuna. Oma teostes on ta sageli kasutanud rahvaviise  – näiteks mitmetes süitides, balletis „Kratt“ jne. Noores Eesti Vabariigis oli teravalt päevakorral küsimus kunstide, sealhulgas muusika rahvuslikkusest. Mitmed heliloojad pöördusid rahvusliku väljenduse saavutamiseks rahvaviiside poole. Paremini õnnestus rahvaviiside töötlemine mitmetel kooriheliloojatel (eriti Mart Saarel, Cyrillus Kreegil), Tubin oli üks esimesi, kelle instrumentaalmuusikas ei mõju rahvaviiside kasutamine ebaloomulikuna.

Tubina huvi rahvamuusika vastu oli teaduslikku laadi ning ta püüdis sügavalt mõista ja tajuda selle olemust. Tubin ise on oma loomingu iseloomustamiseks öelnud: „Minu muusika rajaneb klassikalistel traditsioonidel ja sisaldab sageli eesti rahvamuusika jooni.“

Laulupeol on kõlanud Eduard Tubina üksikud orkestriteosed, mõned laulud naiskoorile ja mitmed meeskoorile. Esimesena oli 1938. aasta laulupeo meeskooridel kavas „Karjase laul“. Eesootaval, 2019. aasta peol laulavad naiskoorid „Õitsiliste koori“ balletist „Kratt“.
Orkestrid on mänginud osi tsüklist „Süit eesti tantsudest“, „Pidulikku prelüüdi“ ning „Maksamereliste tantsu“ balletist „Kratt“.
Helilooja Tubinat seob laulupeoga ka muusikajuhi ja koorijuhi amet. 1930 alustas Tubin Tartus Vanemuise teatris tööd klaverisaatja ja dirigendina. Kuni Eestist lahkumiseni juhatas ta üle 40 ooperi, opereti, balleti ja näidendi etendusi ning kirjutas ka ise muusikat draamalavastustele. Lisaks dirigeeris ta arvukalt orkestrikontserte ja vokaalinstrumentaalteoste ettekandeid. Tubin juhatas meeskoore kokku üle 30 aasta, esialgu Eestis ja hiljem Rootsis. 1948, 1954 ja 1958 juhatas ta väliseestlaste laulupidusid.

Tubina teise ooperi, 1971. aastal valminud „Reigi õpetaja“ saatus on olnud keeruline  – tolleaegne riigiaparaat keeldus mitmel korral Estonia teatrileteose lavastamiseks luba andmast, seepärast pidi ooper esietendumist ootama 1979. aastani, mil Kaarel Ird sai Vanemuise jaoks loa otse Moskvast.

Ooperi sündmused toimuvad Põhja-Hiiumaal Reigi koguduses ning Tallinnas 1630. aasta paiku. Kuigi ajastu võib jääda kaugeks, on loo sisu ajatu – keelatud armastus ja selle ühiskondlik hukkamõist. Soome kirjaniku Aino Kallase dramaatilise jutustuse aluseks on tegelikult toimunud sündmused ning seigad kirjaniku enda eluloost.

Märts

III/ 3. märts kell 15 Kontsert “Laulupeo kaja”

Orkestrikontsert Kose Kultuurikeskuses (Hariduse 2, Kose, Harjumaa)
Vabariiklik Orkestrijuhtide Puhkpilliorkester (VOP), juhatavad Kahro Kivilo, Bert Langeler, Riho Sild, Ott Kask, Hando Põldmäe, Sami Ruusuvuori (Soome), Olev Roosa
Solist: Annaliisa Pillak (mezzosopran)
Kavas: Cyrillus Kreek, René Eespere, Rein Ploom, Ott Kask, Urmas Sisask, Ilari Hylkilä, Lydia Auster
Politsei- ja Piirivalveorkester, juhatab Sami Ruusuvuori (Soome)
Solist: Eeva Oksala (viiul, Soome)
Kavas: Jean Sibelius, Timo Alakotila, Lauri Porra, Timo Forsström

Kontsert on tasuta

Orkestrikontsert „Laulupeo kaja“ peegeldab ilmekalt orkestrijuhtide ja orkestrite mitmekülgset koostööd. Kontserdil esineb kaks orkestrit ning ligi 40 orkestrijuhti-pillimeest.
VOP lähtus kava valikul varem laulupeol kõlanud muusika autoritest ja eesti orkestrimuusika ajaloost. Cyrillus Kreegi teos avab kogu kontserdi koraaliga, meenutades esimest laulupidu 1869. aastal, kui vaimuliku muusika kontserdi lõpuks lauldi koraale pasunakooride saatel. Ühendatud pasunakoorid ehk laulupeo puhkpilliorkester kannavad laulupeotraditsiooni kindlalt tänini. Heliloojate reas on mitmekordselt laulupeoga seotud VII noorte laulupeo kunstiline juht René Eespere ja laulupeo puhkpilliorkestrite dirigent Ott Kask.

Kontserdi teise osa sisustab soome muusika Eesti Politsei- ja Piirivalveorkestri esituses ning külalisdirigendi juhatusel. Sami Ruusuvuori on kuuendat aastat Helsingi Politseiorkestri peadirigent. Neid kahte orkestrit seob pikaajaline koostöö, mille jooksul on antud ühiskontserte Soomes ja Eestis ning tehtud dirigentide vahetust uue repertuaari tutvustamise ja kontserdielu elavdamise eesmärgil. Seekordse kava peateos on Timo Alakotila Viiulikontsert nr 4 „Between Three Worlds“ (2018), kus soleerib Eeva Oksala ning klassikalist osa esindab Jean Sibeliuse „Avamäng f-moll”. Mõlemad teosed on pisut ebatavalised, ei kuule ju tihti puhkpilliorkestri ees viiulisolisti ning Sibeliuski kirjutas oma teose algselt vaskpilliseptetile, arvestades Soomes traditsioonilist „setsikko” koosseisu.

Eesti laulupeol on kõlanud vaid mõned Jean Sibeliuse teosed: „Andante festivo“ ning „Finlandia“. IX laulupeol 1928 esines külalisena Soome kooriliidu ühendkoor, kelle kavas oli ka Sibeliuse „Isamaale“ (Isänmaalle).

IV / 14. märts kell 19 Emakeelepäeva kontsert „Elab ta sinu sees“

Estonia Kontserdisaal (Estonia pst 4, Tallinn)
Esinevad Tartu Üliõpilassegakoor, Eesti Noorte Segakoor, Viljandimaa Kammerkoor, Tütarlastekoor Canzone, Musamari Koorikooli lastekoor ning VHK Keelpilliorkester, juhatavad Küllike Joosing, Silja Uhs, Kadi Ritsing, Ulrika Grauberg, Tiina Mee, Pärt Uusberg ja Rasmus Puur.
Kavas: Heino Eller, Mart Saar, Ester Mägi, Cyrillus Kreek, Veljo Tormis, Alo Ritsing, Aarne Männik, Pärt Uusberg, Hain Hõlpus, Tõnu Kõrvits, Peep Sarapik, jt

Kõneleb kontserdi patroon folklorist Marju Kõivupuu
Kontsert toob kuulajani valiku eesti heliloojate loodud emakeelset koorimuusikat ning on pühendatud emakeelepäevale.
2019. aasta on kuulutatud eesti keele aastaks ning kontserdiga tähistatakse ühtlasi ka riigikeele 100. aastapäeva. Kõlavad koorimuusika kullavaramusse kuuluvad laulud ja ka suviseks juubelilaulupeoks loodud uudisteosed.

V/ 27.-30. märts „Laulupeo pärlid“

  1. märtsil kell 19 Arvo Pärdi Keskus (Kellasalu tee 3, Laulasmaa, Lääne-Harju vald)
  2. märtsil kell 19 Türi kultuurikeskus (Hariduse 1, Türi)
  3. märtsil kell 19 Avinurme kultuurikeskus (Võidu 9, Avinurme, Mustvee vald)
  4. märtsil kell 19 Rakvere linnavalitsuse valge saal (Lai 20, Rakvere)

Vanalinna Hariduskolleegiumi keelpilliorkester, dirigent Rasmus Puur
Kavas: Karl August Hermann, Aleksander Läte, Miina Härma, Mart Saar, Tuudur Vettik, Gustav Ernesaks, Veljo Tormis, Ester Mägi, Tõnu Kõrvits jt.
Seaded keelpilliorkestrile: Rasmus Puur

Sissepääs on tasuta. Võimalik on teha orkestrile annetus

Kontserdil “Laulupeo pärlid” kõlavad keelpilliorkestri seaded laulupeolt tuttavatest koorilauludest. Kavas on nii eesti koorikultuuri klassikud Karl August Hermann,Aleksander Läte, Miina Härma, Mart Saar, Tuudur Vettik, Gustav Ernesaks, Veljo Tormisjt kui ka kaasaja heliloojad Ester Mägi ning Tõnu Kõrvits. Kui tavaliselt oleme harjunud neid laule kuulama tähelepanuga tekstidel, siis sel korral pöörame oma pilgud ja kõrvad ainult muusikale. Nii võivad ammutuntud laulud meid juubelilaulupeo eel ootamatult ning värskelt (taas)üllatada.

23-liikmeline VHK keelpilliorkester koosneb Vanalinna Hariduskolleegiumi muusikakooli õpilastest vanuses 13-19 aastat.

Aprill

VI/ 4. aprill kell 12 „Eesti solfedžo“
Tartu Karlova Kool (kontsert ei ole avalik)

4. aprill kell 19 „Päikeselaulud“
Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus (Kesk 15, Põlva)
Esineb Eesti Filharmoonia Kammerkoor, juhatab Kaspars Putniņš
Kavas: Arvo Pärt, Tõnu Kõrvits, Cyrillus Kreek, Märt-Matis Lill ja Veljo Tormis

Kontserdi pealkiri on inspireeritud Tõnu Kõrvitsa teosest „Canticle of the Sun“ (Päikeselaul). Kontserdi teoste valik, Eesti raudvara ja uudsema muusika kombinatsioon pakub värvilise ja mitmekesise pildi Eesti koorimuusikast.
Kontserdil esitatakse mitme helilooja teoseid, laulupidudel on neist kõige enam kõlanud Veljo Tormise ning Cyrillus Kreegi koorimuusika. Kreegi loomingust on mängitud ka mõned orkestriteosed. Lisaks loomingule oli tal märkimisväärne roll veel muusikaõpetaja-koorijuhina, kes viis oma koore mitmele laulupeole: esmalt kaks Haapsalu segakoori VIII laulupeole 1923.a. Neist segakoor „Heli“ laulis kaasa Händeli „Messiast“ IX laulupeo erikontserdil 1928. aastal. X ja XI laulupeol (1933 ja 1938) osales koorijuht Kreek Haapsalu meeskooriga.
Kreegi mahukas vaimuliku muusika pärand mõjutab järgmisi põlvkondi. Nii laulavad eesootava peo valikkoorid algusosa „Nüüd ole, Jeesus, kiidetud“ Tõnu Kõrvitsa „Kreegi vihikust“.  Kui Tõnu Kõrvits on loonud laulupeo repertuaari mitmeid koorilaule, orkestripalu ja teinud orkestratsioone, siis Arvo Pärdi muusika alles leiab teed laulupeokoorideni. Seni on kõlanud „Credo“ kutselistelt kooridelt ning 2019. aastal kõlavad mõned Pärdi lastelaulud. Märt-Matis Lill on laulupeolauljatele esialgu veel tundmatu helilooja.

VII/ 23. aprill kell 17.30 „Mõeldes Lui Homiliusele“

Tallinna Kaarli kiriku teisipäevane muusikaõhtu
Esinevad Kristel Aer, Piret Aidulo, Andres Uibo, Kadri Ploompuu, Toomas Trass
Kaastegev Urmas Vulp (viiul)
Kavas: Peeter Süda, Rudolf Tobias, Artur Kapp, Andres Uibo, Alfred Karindi, Constantinus Homilius
Eesti Orelisõprade Ühing

Kontserdil kõlavad Peterburi Konservatooriumis prof Lui Homiliuse oreliklassis õppinud Peeter Süda, Rudolf Tobiase ja Artur Kapi teosed. Nad olid eesti esimesed professionaalsed muusikud – organistid-heliloojad ning on saanud tõelisteks klassikuteks. Ettekandele tuleb veel Alfred Karindi ja EMTA professori Andres Uibo muusika, hoopis uue leiuna aga Lui Homiliuse venna Constantinus Homiliuse orelipala.
Kontserdil „Mõeldes Lui Homiliusele“ esinevad organistid peavad ka ennast kaudselt Lui Homiliuse õpilaseks, sest tema klassis õppis orelit August Topman, kelle juures omakorda kõigi nende õpetaja – organist Hugo Lepnurm.
Nii Rudolf Tobiase, Artur Kapi kui Alfred Karindi muusika on kõlanud laulupidudel. Rudolf Tobiase looming on tihti vajanud valikkoore ning ühendkooride kavasse on ulatunud ainult „Eks teie tea“. Karindi oli aga laulupeoga seotud ka üldjuhi rollis, juhatades 1947. aastal naiskoore ning 1965. aastal segakoore.

Mai

VIII/ 4. mai kell 20„Sild üle aja – laulusild“

Eesti Rahva Muuseum (Muuseumi tee 2, Tartu)
Noorte Segakoor Vox Populi, dirigent Janne Fridolin
Kavas: Veljo Tormise muusika

Segakoori Vox Populi kontsert on pühendatud Veljo Tormise loomingule. Teemakaar läbi inimelu näitab, et laul ja eriti rahvalaul on eriliselt ühendav sild üle aegade. Tormis pidas väga tarvilikuks vana rahvalaulu alleshoidmist ja edasilaulmist, öeldes, et see „on meie muusikaline emakeel“. Sama hoolikalt kui eesti rahvalaulu hoidmisse, suhtus ta ka meie hõimurahvaste muusikalisse pärandisse. Mitmed näited neist kõlavad Vox Populi kontserdil.
Veljo Tormise muusika on kuulunud laulupeoga lahutamatult kokku viiskümmend aastat, alates eelmisest suurest juubelipeost 1969. aastal. Just selleks puhuks valmis kantaat ühendkooridele „Laulu algus“ (Hando Runneli sõnad), mida edaspidi on aina uuesti lauldud (1990, 1999, 2009 ja 2014). Kuna Tormise teised ulatuslikud teosed ja suured kooritsüklid laulupeole ei mahu, siis on laulukaare all kõlanud väiksemad teosed ja mõned osad tsüklitest. Tormise seatud rahvalaule on laulnud kõik kooriliigid, selle repertuaari maht on olnud muljetavaldavalt suur.
Tormise kokkupandud oli ainulaadne laulupeo proloog 1990. aastal, kus eeslauljad kutsusid koore lavale. Veljo Tormis oligi oma loomult laulu eestvõtja. Ka tema ergas ühiskonnataju sai laulupeol kuuldavaks, olgu „fosforiidisõja“ peegelduses „Eesti mees ja tema sugu“ 1994. aasta meeskooridelt, valulises mälestuslaulus Gustav Ernesaksale „Meelespea“ sama peo ühendkooridelt või pilkav-humoorikas „Eestirahva erakonnamängus“, mida 2004. aasta laulupeol laulis Eesti Rahvusmeeskoor.

Juuni

XXVII laulupeo ja XX tantsupeo tule süütamise päev

IX/ 1. juuni kell 16 „Jannsen 200“

Vanemuise kontserdimaja, (Vanemuise 6, Tartu)
Esinevad Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor ja Tartu Akadeemiline Meeskoor, juhatavad Peeter Perens ja Kuno Kerge
Klaveril Siim Selis, orelil Toomas Trass
Kavas: Eduard Tubin, Tauno Aints, Evald Aav, Hugo Lepnurm, Ester Mägi, Veljo Tormis, Rudolf Tobias

Tartu ja Tallinna üliõpilasmeeskoorid pühendavad oma ühise kontserdi Johann Voldemar Jannsenile (1819-1890), et teadvustada tema suurt mõju eesti muusikakultuurile. Kontserdi kavva on valitud harrastuskooride jaoks väga nõudlikud teosed, millest enamik on varem olnud jõukohane ainult RAMile, tänasele Rahvusmeeskoorile. Mägi „Tuule tuba“ ja Tormise „Hääled Tammsaare karjapõlvest“ ongi loodud RAMile. Nii teevad üliõpilas-harrastuskoorid selle kavaga väga julge valiku.
Laulupeol on neist teostest lauldud vaid Hugo Lepnurme poeemi „Emakeel“ (valikmeeskoorid 2004). Teiste heliloojate meeskooriloomingust on kõlanud väiksemad kooriteosed. Heliloojad Eduard Tubin ja Evald Aav olid mõlemad võimekad dirigendid ning seotud  laulupeoga ka koorijuhina – Aav juhatas eesti meeskoore XI laulupeol 1938 ja Tubin välis-eesti koore Rootsis 1948, 1954 ja 1958.a.
Mitmekülgne Jannsen ja tema ajaleht „Postimees“ olid eestluse äratajad 19. sajandi baltisaksa ühiskonnas. Esimene eestikeelne ajaleht tutvustas maarahvale „eestlaste“ nimetust ja hariduse vajadust, kasvatas rahvuslikku uhkust ning algatas eestlaste laulupeo mõtte. „Postimehe“ abil koguti kokku ärksamaid eestlasi, organiseeriti Tartus „Vanemuise“ laulu- ja mänguselts ning korraldati esimene eestlaste laulupidu. Nii võib Jannsenit ja tema „Postimeest“ pidada sümboolselt tulesüütajaks meie laulupidude ajaloos.

 

X/ 20. juuni Tartu 2019. aasta laulupeo ja XXVII laulupeo pidulik ühiskontsert

Tartu Maarja kirik (Pepleri 1, Tartu)
Eesti Rahvusmeeskoor ja Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor, juhatavad Mikk Üleoja ja Triin Koch

Sissepääs kutsetega