Rahvamuusikapidu

Muusika on kunstidest kõige elulähedasem, sest ta saadab meid hällist hauani (August Pulst). Rahva muusika ehk rahvamuusika on rahva muusikaline emakeel, mis on aegade tagant säilinud meie alateadvuses ning mõjutanud nii meie muusikaeelistusi kui muusika arengut. Muusika loomine – laulmine või pilli mängimine – on paljude inimeste sügavaim ja ehedaim eneseväljendusviis ning mis aitab väljendada tundeid, mida sõnadesse panna ei saa. Muusika toob rahva kokku. Toob muusikud kokku. On ühiseks keeleks ja armastuseks.

Rahvamuusikapidu on saanud laulu- ja tantsupeo armastatud osaks ning toob suurele juubelipeole rahvamuusikud üle maa. Meie ühiseks keeleks on eesti rahvamuusika, päritud lood, mida siin juba mitmed põlvkonnad kümneid ja sadu aastaid mänginud ja laulnud on.

Peol osalevad rahvamuusikud jagunevad vastavalt ansamblite koosseisule pilliliikidesse. Sel korral on pilliliikideks kandled, viiulid, lõõtspillid, näppepillid, akordionid, koondorkester ja uue pilliliigina torupillid. Kandled jagunevad omakorda kolmeks liigiks – väikekandled, rahvakandled, kromaatilised kandled – ning annavad omaette kontserdi “Kannelde Öö”.

Juhan Uppin
rahvamuusikapeo loominguline juht

Rahvamuusikapeo loominguline toimkond:

• Juhan Uppin – loominguline juht, koondorkestri ja lõõtspillide liigijuht
• Pille Karras – väikekannelde ja rahvakannelde liigijuht
• Ella Maidre – kromaatiliste kannelde liigijuht
• Katariin Raska – torupillide liigijuht
• Kristi Alas – viiulite liigijuht
• Joosep Sang – näppepillide liigijuht
• Kristel Laas – akordionite liigijuht

XXVII laulu- ja XX tantsupeo „Minu arm“ ajakava

• Tuletulemine 1.06 (Tartu) – 3.07 (Tallinn)
• Ühiskontsert Tartus Maarja kirikus neljapäeval, 20. juunil
• Laulu- ja tantsupeo nädala algus pühapäeval, 30. juunil
• Tantsupeo peaproov-etendus neljapäeval, 4. juulil kell 15.00
• Tantsupeo 1. etendus neljapäeval, 4. juulil kell 19.00 (kestus orienteeruvalt 2h 15min)
• Tantsupeo 2. etendus reedel, 5. juulil kell 11.00 (kestus orienteeruvalt 2h 15min)
• Tantsupeo 3. etendus reedel, 5. juulil kell 18.00 (kestus orienteeruvalt 2h 15min)
• Kontsert “Kannelde öö” neljapäeval, 4. juulil kell 21.00
• Rahvamuusikapidu reedel, 5. juulil kl 14.00 Vabaduse väljakul
• Rongkäik laupäeval, 6. juulil kl 13.00 – 18.00
• Laulupeo avakontsert „Õpetajale“ laupäeval, 6. juulil kl 19.00 (orienteeruv lõpp kell 23.00)
• Laulupidu pühapäeval, 7. juulil kl 14.00 (orienteeruv lõpp kell 21.00)

Koondorkester

Koondorkestri lood pärinevad erinevatelt Eesti rahvapillidelt. Hans Dreimani poolt kandlel mängitud Torupillivalts ja Tori kõrtsi tondilugu esindavad meie rahvamuusika vanemat aega ning sarnanevad oma liikumatu harmoonia tõttu vanade torupillilugudega. Torupillimees Jaan Piht on mänginud aga polkat, mis sarnaneb juba paljuski uuema aja rahvamuusikaga, mida iseloomustab lihtne harmoonia vaheldumine.

Eesti rahvapärast viiulirepertuaari esindab 1910. aastal ilmunud noodiraamatust pärinev “Valss Likmani järele”, mis uues seades aga veidi teistsuguse ilme saab. “Kallike kaugel” on umbes sajandi eest sündinud lauluke, millest leidub lugematul hulgal erinevaid variante. Eriti armsaks sai laul Eestis II maailmasõja ajal. Käesolev variant pärineb suurepäraselt lõõtspillimängijalt Richard Reinolt, kes ise samuti selles sõjas käis. “Ühel ilusal suveõhtul” on mõnus ja tantsuline reinlender, milles kohtuvad Kukerpillide poolt tuntuks lauldud Kuusalu kandi laul ja “Tantsulugu” lõõtspillikuningas Aivar Teppo järgi.

Koondorkestri lugude seaded on oma olemuselt lihtsad ja neid saavad mängida igasuguses koosseisus ansamblid. Eraldi partiidena on välja toodud loo põhimeloodia, teine hääl, bass ja harmoonia (akordimärgid). Mitmes loos on eraldi partiid saatepillidele ja akordionile.

Partiid tuleks ansamblis jaotada vastavalt pillide võimalustele ja mängijate võimekusele. Viisi võib mängida ka lihtsustatult (eeldusel, et see looga kokku kõlab) või erinevast oktavist. Samas on lubatud ja isegi soovitav mängida noodis olevat materjali omapoolsete kaunistuste ja variatsioonidega (jällegi eeldusel, et see kokku kõlab). Ainsad partiid, kus (rahvamuusikapeo orkestris) varieerimine pole lubatud, on bass ja harmoonia. Lugudes, kus on eraldi saatepartii, tuleks saatepillidel, eriti kitarridel, mandoliinidel, aga ka kromaatilistel kanneldel mängida saatepartiid, mitte harjumuspärase rütmiga akordisaadet. Ka saatepartiid võib vajadusel pillidele kohandada. Toodud on ka tempod, milles lood kõlama peaks!

Käesoleva noodimaterjali põhjal valmivad seaded ühistes eelproovides suure orkestrina kokku mängides. Kui lugude “Torupillivalts / Tori kõrtsi tondilugu” ja “Valss Likmani järele” seaded on noodistatud täies pikkuses, siis ülejäänud lugudes on toodud vaid elemendid, mille põhjal lõplik seade alles ehitatakse. Kavas on ka kaks laululugu, kus kõik mängijad võiksid võimalusel laulda vähemalt refrääni.

Mängime rõõmu ja südamega! Kuulame üksteist!

Juhan Uppin
liigijuht

Kandled

Hea kandlemängija!

Pill häälele, pill häälele…

Sätime oma pillid häälde ja koguneme jälle suureks mängukooriks, et kõik üheskoos teha suur kummardus nendele inimestele, kes on meie rahvuspilli arengu ja kujunemise eest hea seisnud – pillimeistrid, õpetajad, mängijad.

Peened sõrmed lõid pilli, kaval käsi lõi kannelt…

Kaval peab selle kandlemängija- ja meistri käsi olema, kes on kaasas käinud pilli muutustega ajas ja kes on suutnud tänapäeva kaasa tuua erinevaid kandlemängu stiile.

Nüüd algavad noodilood…

Traditsiooniliselt on pilli õpitud kuulmise ja matkimise teel, mõne hea mängija eeskujul. Seetõttu on meil igast rahvamuusika palast mitmeid väikeste erinevustega variante. Kasuta sinagi lugude õppimisel oma teravaid kõrvu ja matkimist ning proovi julgelt varieerida.

Minu arm…

Nii kõlab saabuva peo juhtmõte. See mõte on olnud läbiv ka kandlerepertuaari valimisel. Seekordsel kandlepeol saame näha ja kuulda väikekannelt, päkarauakannelt, külakannelt, rahvakannelt ja kromaatilist kannelt. Mängimiseks valitud lugudes seast leiab ammu tuntud kandleklassikat, rahvalaulu seadeid ja ka uudisloomingut.

Minu eeskuju ja suunanäitaja…

Pöörame tänulikud pilgud vanade meistrite poole ja saame innustust uue põlvkonna mängijatest. On suur õnn, et meil on siiani võimalus osa saada rahvaliku kandlemängu traditsiooni kandjate mängust.  Elame suure huviga kaasa Eesti esimesele kromaatilise kandle doktorandile ja rõõmustame südamest aina kasvava kandlekogukonna üle.

Täname sind, hea pillimeister, õpetaja, mängija!

Pille Karras – väike- ja rahvakannelde liigijuht
Ella Maidre – kromaatiliste kannelde liigijuht

Torupillid

Saabuv rahvamuusikapidu on väga eriline, sest esmakordselt Eesti ajaloos saavad ühel laval kokku pea kolmkümmend torupillimängijat. Mul on hea meel tervitada Sind, hea torupillimängija, selles vahvas ning vägevas koosluses. See ühismängu kogemus saab olema väga eriline.

Repertuaari valik sai tehtud puhtalt torupilli muusikat ning instrumenti ennast silmas pidades. Lisaks tänaste mängijate eeskujude, kunagiste vahvate torupillimängijate Jakob Kilströmi, Juhan Maakeri ning Jaan Pihti muusika kõrval, on esindatud ka Eesti torupilli elluärataja meister Ants Tauli looming, mida ta tuleb koos meiega rahvamuusikapeole ette kandma. Oma isiklikku kiindumust ning austust torupilli vastu kannan edasi meie kõigi kaudu enda loodud Torupilli marsi näol, mis on spetsiaalselt kirjutatud rahvamuusika peo tarvis torupillidele.

Kõik valitud lood ning seaded peegeldavad instrumendi ja selle muusika toredust, uhkust, mitmekesisust ning vägevust.

Lood on enamasti kirja pandud partituuri näol, et mängijal oleks võimalik loo terviklikkust õppeprotsessi käigus jälgida. Et materjali omandamine võib meetodite poolest mängijate vahel üsna erinev olla, oleme lisanud partituuri kõrvale ka loo vormi, mis loodetavasti on lugude õppimisel toeks. Märgin siinkohal ära, et vormi välja kirjutades oli tarvilik mõnes loos teha väikeseid mööndusi. Et vormi mitte väga kirjuks ajada, ei olnud võimalik täpselt välja tuua, milline partii millist häält mängib, vaid keskendusime pigem sellele, et välja tuua milline partii millises kohas üldse parasjagu kaasa teeb. Sel moel on lihtsam materjali pähe õppida.

Kivisse ei ole raiutud ka see, et mängija ainult ühte partiid loo jooksul mängima peab. Partiisid võib kombineerida. Arvatavasti alles ühisproovides paneme need detailid täpsemalt paika, sest seda õiget kõla kogeme ju alles siis kui kokku saame.

Oma raskuse astmelt ei pruugi väljavalitud lood olla just need kergeimate killast, kuid mingi siht, eesmärk, sellega ühes ka töö ja vaev, käib ju iga võimsa ettevõtmisega ometi kaasas :). Igas loos on partiid, mis peaks kõigile jõukohased olema ning kui just sel korral ei ole, siis juba järgmisel korral kindlasti. Saabuval peol on meie ressursid mängijate arvu näol hulga suuremad kui me arvatavasti varasemalt igaüks kogenud oleme. Liigijuhina olen võtnud eesmärgiks lugusid valides ning seadeid tehes selle, et muusika annaks torupillile väe ja et meile mängijatena kanduks see vägi edasi.

Loodan väga, et see eesmärk täitub. Et need lood Sind inspireeriks ning et meil kõigil saaks ees olema üks erakordne retk ühes meie vahva torupilliga.

Head peo ootust ning nauditavat harjutamist soovides,

Katariin Raska
liigijuht

Viiulid

Viiulite kaunis varjunditerohke kõla mõjub inimestele tavaliselt lummavalt ja mõnikord isegi veidi ebamaiselt. Koosmängust sünnib vägev energia, millest saavad rõõmu tunda igas eas ja erinevas pillivaldamise astmes olevad inimesed. Muusika tõepoolest ühendab ja puudutab nii mängija kui ka kuulaja hinge.

Enamik peole valitud viiulilugude seadetest on sündinud lastega koos pilli mängides. Pidulugude valiku tegemisel kuulasin noorte viiulimängijate arvamust.

Rõõmu ja lusti soovides!

Kristi Alas
liigijuht

Lõõtspillid

Lõõtspillide lood pärinevad viielt silmapaistvalt pillimehelt eesti lõõtspillitraditsioonis. August Teppo oli omaloodud pillil ka oma aja parimaid mängijaid. Tema salvestatud mängu kuulates võib leida tuttavaid mängustiili elemente, mida kasutavad kõik hilisemad teppo-tüüpi lõõtspilli mängijad. August Teppole järgnenud põlvkonna parimaks ja mõjukaimaks mängijaks võib pidada Karl Kikast, kes lihvis paljud vanemad mängustiili ja lugude iseärasused laiemale kuulajaskonnale arusaadavamaks ning laiendas lõõtspillil mängitavat repertuaari. Karl Kikase lood, mängustiili ja rolli võttis üle Aivar Teppo, kes samuti täiendas oluliselt nii teppo-tüüpi lõõtspilli repertuaari kui mängutehnikat.

Vanemasse, Kikase-eelsesse ehk August Teppo koolkonda võib tinglikult lugeda ka pillimeistri pojapoja Heino Teppo, kes päris oma vanaisa ja isa lood ning mängustiili. Tema eakaaslase ja sõbra Elmar Ruusamäe lihtne ja ehe mängustiil ning tema lugude iseloom sobituvad samuti pigem vanema koolkonnaga.

Nootides on toodud lisaks viisile ka parema käega mängitav saatehääl, mis on väga oluline pillimehe mängustiili tabamisel ning annab tegelikult ka ettekujutuse mängustiili muutumisest. Vasaku käe partiid pole noodistatud, see on ühtse, lõõtspillipärase faktuuriga kõikides lugudes. Harmoonia ja teatud kohtades ka lõõtsa liikumise suuna muutust tähistavad akordimärgid. Lugudes võib varieerida, mängida teist häält, mängida madalamas või kõrgemas oktavis, mängida lihtsalt saadet jne. Valmis tasub olla ka helistike vahetuseks!

Lõõtspillimängijad on harjunud noodi asemel õppima kuulmise järgi. Rahvamuusikapeo lood õpitakse selgeks pigem noodiga kaasnevate õppevideote ja originaalsalvestiste järgi ning ühistes proovides, kus lahatakse nii erinevate mängijate stiilielemente kui pannakse paika lugude seaded. Käesolevad noodid on aga suurepärane võimalus kogu rahvamuusikapeo seltskonnale tutvuda vahvate Eesti lõõtspillilugudega!

Juhan Uppin
liigijuht

Näppepillid

Näppepillide repertuaari moodustavad viis lugu, igaüks oma karakteriga. Silmas on peetud vaheldusrikkust – on polkad, labajalad, valss ja tantsulugu Setomaalt. Lisaks traditsioonilisemale repertuaarile tahab näppepillide plokk pakkuda ka midagi uudset ja värsket. Selleks on tellimuslugu ansamblilt Etnosfäär, mis seob Siberi eestlastelt kogutud lõbulaulu kaasaegsete väljendusvahenditega.

Kõigi lugude noote tuleks võtta kui kaarti muusikalise materjali omandamise teekonnal. Tegelik muusikaline “maastik” kujuneb õppimise, suhtlemise ja proovide käigus ning avaldub oma täies ilus alles Rahvamuusikapeol lahvatavas ühise rõõmu ja energia laines.

Joosep Sang
liigijuht

Akordionid

Sel aastal koosneb Rahvamuusikapeo jaoks loodud akordioniliigi repertuaar eesti rahvamuusikast ja autoriloomingust. Autorid-seadjad tunnevad akordionit ja selle võimalusi suurepäraselt ning on lugudes välja toonud akordioni parimad omadused ja kasutamisvõimalused.

Palades on akordionit kasutatud nii viisi kui saatepillina: mängijatel on võimalus mängida suures akordioniorkestris, samas olla laulja ja saatja rollis üheaegselt või moodustada hoopis kaasaegne bändikoosseis ja astuda üles koos räppariga.

Lugudes on kasutatud nii traditsioonilisi kui kaasaegseid seadmisvõtteid, mille kaudu räägib iga pala oma loo.

Kristel Laas
liigijuht