Peeter Perens: “minu arm” on minu isamaa ja minu emakeel
XXVII laulupeo kava on koostatud inspireerituna meie elukultuuri kahest allikast – vanadest läänemeresoome juurtest ja tänasest osadusest õhtumaise kultuuriga. Laulud ja orkestripalad on valitud nõnda, et nad peegeldaksid meie euroopalikkust ja samas ürgset maalähedust.
XXVII laulupeo kunstilise juhi Peeter Perensi sõnul räägivad laulupeod meile asjadest, mida rahvas kalliks peab. “Ma leian, et oleme tänu laulupidudele jõudnud rahvana siia, kus praegu viibime. Ja kui tahame hoida Eesti riiki, siis peame hoidma laulupidu,” ütleb ta. XXVII laulu- ja tantsupeo juhtmõtteks on “Minu arm”. “Minu jaoks on see minu isamaa ja minu emakeel,” lisab Perens.
Kunstilise juhi sõnul on laulupidu üks neid nähtusi, mis tekitab enda ümber ilu, headust, puhtust ja turvalisust – kõike seda, mida terve Eesti vajab. “Isegi kui inimene ei osale laulupeol, siis ta saab tegelikult sellest kaudselt osa nende väärtuste kaudu, mida see pidu loob. Need on väärtused, mis ei sünni iseenesest, nende nimel on vaja pingutada,” lisab Perens.
XXVII laulupeo 1. kontsert on pühendatud neile, kes meid eluteel suunavad – meie õpetajatele. See on õhtu, kus vaatleme eesti muusikalugu kui ühte suurt sugupuud juurtest viljadeni, õpetajahärra Cimzest tänaste heliloojateni. Koos ERSO-ga kõlavad eesti muusika kaunimad ja olulisemad kooriteosed, uhke puhkpillimuusika kutseliste puhkpilliorkestrite esituses ning vastukaaluks hoopis midagi ootamatut – kammermuusika laulukaare all.
“Esimese kontserdi viimased viljad saame luua ise ja ühiselt, kus valikkooride eestvõtmisel saab laulda terve väljakutäis, et üksi pole keegi,” viitab laulupeo üldjuht Tauno Aintsi ja Urve Tinnuri loole “Keegi pole üksi”, millele järgneb veel kaks ühislaulu. XXVII laulupeo 1. kontserdi muusikajuht on Siim Selis.
XXVII laulupeo teine kontsert on traditsiooniline ning selleks on heliloojad loonud rohkelt täiesti uusi ja uues seades teoseid, lisaks sellele kõlab muidugi laulupidude klassika. “Laulupeo 2. kontserdi lõpuühendkoori esituses kõlab ühe praeguse Eesti koorimuusika kõige enam esitatud autori Pärt Uusbergi uudisteos “Igaviku tuules”, mis on loodud Kristjan Jaak Petersoni ja Juhan Liivi tekstile ning eesti rahvaviisile,” ütleb Perens ning viitab, et just sellest võib kujuneda peo üks tipphetki.
XXVII laulupeo repertuaariga saab tutvuda siin: https://2019.laulupidu.ee/laulupidu/laulupeo-repertuaar/
XXVII laulupeo laulikud ja klaviir valmivad 2018. aasta märtsist-maini, orkestrite õppematerjal juunis 2018.