4.-7. juuli 2019
Laulu- ja tantsupeo alguseni
206päeva 04tundi 46minutit 25sekundit

Rahvariiete nõue 2019. aasta tantsupeol

Head rahvatantsurühmade juhendajad ja kontaktisikud!

Täna avaldas ERR-i portaal kirjutise rahvariiete nõudest 2019.aasta tantsupeol, mida Postimees.ee omakorda jagas. Artiklitest ja kajastustest jääb mulje, justkui oleks rahvariiete kandmine rahvatantsupeol midagi uut, kuid see ei vasta tõele. Rahvariietele on väga palju tähelepanu pööratud ka kõigil varasematel tantsupidudel tantsupidude 85 aasta pikkuse ajaloo jooksul.

Viimaste pidude eel on muuhulgas toimunud eraldi rahvariide-alaseid seminare, tegutseb rahvarõivaste valmistajate kool Rahvakultuuri Keskuses, tantsuväljakul on olnud kohal Eesti Rahva Muuseum, et anda nõu ning aidata riideid peo ajal kohendada. Mäletatavasti juhiti rahvarõivaste autentsusele ja kandmise korrektsusele osalejate tähelepanu näiteks kõige viimati ka eelmisel, 2014. aasta üldtantsupeol “Puudutus” ning samuti 2017. aasta noortepeol “Mina jään”.

Nii nagu ka varasematel tantsupidudel, tuleb tantsupeole saamiseks omandada tantsupeo repertuaar ning kandma pidulikke eesti rahvarõivaid. Rahvarõivastes esinemine tantsupeol on tantsupeo traditsiooni osa. Just tantsupeol on võimalus näidata eesti rahvarõivaste ilu kogu oma rikkuses.

Esinemisrõivastega seonduv on oluline juba teekonna alguses üle korrata, et olijad teaksid sellele tähelepanu pöörata ning uued tulijad teaksid, millega peoks valmistumisel arvestada. Kindlasti ei tähenda see, et kõik kollektiivid ilmtingimata endale peaksid uued rahvarõivad soetama – on juba tegutsevaid kollektiive, kellel on olemas kahed rahvariided, või kuskil rahvamajades lihtsalt seisab komplekt rahvariideid, sest pole enam kollektiivi. Ikka on pidude jaoks ka riideid teistelt kollektiividelt peo jaoks laenutatud.

Rahvarõivaste valmistamisel kasutatakse loomulikult tänapäevaseid materjale ja meie tantsuseelikud või vatid on veidi kergematest kangastest kui päris paks ja kahtepidi kasutatav villane kangas. Kõrgete tanude asemel on otsitud arhiividest ja muuseumidest teisi sama kihelkonna peakatteid, mis on tantsimiseks mugavamad ning see ei ole kunagi keelatud olnud. Autentsuse all on peetud ennekõike silmas riidekomplektide kihelkondlikku päritolu, milleks peol kindlasti ei ole linased suvised stiliseeritud kleidid-seelikud.

Tänaseks on pea kõikidel pidevalt tegutsevatel tantsukollektiividel olemas esinemisriietusena rahvarõivad, mida rahvatantsijad uhkusega kõigil oma ülesastumisel ka kasutavad ja kannavad. Pikemalt tegutsenud rahvatantsukollektiivid on üha olulisemaks pidanud uute rahvariiete valmistamisel oma kodukandist pärit rahvarõivast.

Mis puudutab küsimust vattide ja kuubede osas, siis selle kohta kogusime tantsupeo I seminaril juhendajatelt infot, et siis teha analüüs, et erinevaid osapooli kokku viia ja peol paremini kuubede ja vattidega hakkama saada. Kuubesid või vatte vajavad segarühmade mehed, kes tantsivad „Oma õnne sepad“ ja „Pikseloits“. Autoritantsust lähtvalt ja lavastuslikult oluline on, et neid tantse ei tantsita vestide väel, vaid seljas on kas kuub või vatt. Erandiks vati/kuue osas „Oma õnne seppades“ on lavastusest lähtuvalt gümnaasiumide segarühmade noormeestel.

Kavas on luua võimalused infovahetuseks, et nii rahvariidekomplektide kui vattide-kuubede osas oleks kokku viia kollektiive, kellel midagi üle või puudu.

Oleme hea meelega kõigile valmis selgitusi jagama ja abistama, kus saame ja oskame. Samuti oleme tänulikud info jagamisel, et rahvatantsupeoks valmistujaid igati toetada.

Lugupidamisega!

Vaike Rajaste
XX tantsupeo pealavastaja